iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Dirijente sira ME sei partisipa formasaun hodi responde ba Programa Futuru Líder ASEAN

Dirijente sira ME sei partisipa formasaun hodi responde ba Programa Futuru Líder ASEAN

Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, no Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus.

DILI, 09 janeiru 2024 (TATOLI) – Ministériu Edukasaun (ME) no Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) diskute preparativu sira hodi halo formasaun adekuada ba superiór sira iha ME, nune’e bele responde ba Programa Futuru Líder Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) bainhira Timor-Leste adere ba organizasaun nu’udar membru plenu iha 2025.

Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, hatete ninia prezensa iha Ministériu Edukasaun ne’e atu husu hanoin ruma husi Ministra Dulce de Jesus kona-ba preparasaun ne’ebé ministériu sei responde ba programa ida ne’ebé hanaran Futuru Líder ba ASEAN, tanba área edukasaun mós sei sai pilár ida importante bainhira país adere ona ba organizasaun ne’e.

“Ha’u mai atu serbisu hamutuk ho ministra hodi halo preparasaun ida di’ak liután ba lideransa Timór nian bainhira adere ba ASEAN ne’ebé sei akontese iha 2025”, governante dehan iha Vila Verde, ohin.

Formasaun ne’e sei diriji ba superiór sira iha ME ne’ebe maka asume knaar nu’udar diretór-jerál, diretór nasionál no pontu fokál sira ne’ebe maka durante ne’e envolve ona iha pilár sosiokulturál, tanba sira ne’e maka hetan ona koñesimentu adekuadu iha prosesu tomak. “Tanba ne’e, líder sira tenke prepara nafatin sira-nian aan atubele hasoru serbisu boot ida ne’ebé sei akontese iha futuru”.

Formasaun ne’e relasiona ho envolvimentu Timor-Leste nian iha atividade ASEAN ne’ebé maka sei hala’o, entre loron 06 no 07 marsu, no utiliza lian ingleza. Atividade ne’e sei realiza mós iha ministériu hotu.

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, haktuir katak enkontru ne’e foku liu ba asuntu ne’ebé kabe ba preparasaun rekursu umanu iha Ministériu Edukasaun, nune’e bainhira serbisu ASEAN presiza ME nian apoiu, iha futuru sira bele koloka rekursu iha ne’ebá.

Relasiona ho formasaun, governante ne’e dehan sei ajuda superiór sira iha ME atubele komprende no koñese oinsá halo aliñamentu ba serbisu ho nasaun sira iha ASEAN. Tanba ne’e, ME hahú identifika ona ninia rekursu sira hodi prepara ba formasaun.

“Ministériu Edukasaun nia papél importante maka atu garante katak kurríkulu ne’e iha ka la’e, oinsá maka atu halo aliñamentu, oinsá maka bele serbisu hamutuk ho nasaun sira seluk iha ASEAN hodi bele hasa’e kualidade edukasaun iha Timor-Leste nian”, afirma.

Rekorde katak líder ASEAN kokorda “iha prinsípiu, admite Timor-Leste hanesan membru da-11 no konsede estatutu observadór no permite nia partisipasaun iha reuniaun hotu asosiasaun nian, inklui plenária Simeira nian.

Iha mandatu VIII Governu ne’ebé lidera housi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, ho partisipa ona Simeira ASEAN ba da-XI, iha Labuan-Bajo, Nusa Tenggara Timur, Indonézia, iha loron 10 maiu 2023 no desizaun balun ne’ebé país membru sira deside hamutuk iha simeira ASEAN maka Timor-Leste tenke kumpre roadmap (roteiru) aprovadu.

Timor-Leste submete nia kandidatura sai membru ASEAN iha 2011 iha prezidénsia Indonézia nian no iha 2023, nafatin iha prezidénsia Indonézia nian konvida país hodi partisipa iha Simeira iha Labuan-Bajo.

Notísia relevante: Xanana kompromete nu’udar observadór Timor-Leste sei hakruk ba prinsípiu ASEAN

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!