iklan

HEADLINE, LAUTÉM, MUNISÍPIU, POLÍTIKA

Xanana lansa atribuisaun lisensa prospesaun no peskiza ba mineiru metáliku iha Lautem  

Xanana lansa atribuisaun lisensa prospesaun no peskiza ba mineiru metáliku iha Lautem  

Imajen/espesial

DILI, 26-Marsu 2024 (TATOLI)-Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, akompaña hosi Ministru Petróliu no Rekursu Naturál (MPRN), Fransisco Monteiro, hamutuk ho Prezidente Autoridade Munisípiu Lautém (PAM), Mélio de Jesus, tersa ne’e, lansa ofisialmente emissaun lisensa ba prospesaun no peskiza ba mineiru metáliku sira iha Munisípiu Lautem.

Tuir nota ne’ebé Agência TATOLI asesu husi mídia Gabinete Primeiru-Ministru katak, Iha lansamentu ne’e, Ministériu Petróliu no Rekursu Naturál (MPRM) no Autoridade Nasionál Minerál (ANM) sei koopera ho kompaña rua hanesan, Estrella Resources Limited R.P hosi Austrália no Peak Everest Mining,Lda hosi Timor-Leste maka sei hala’o servisu emissaun ba lisensa esplorasaun no avaliasaun ba minerál metáliku.

Imajen/espesial

Kompaña rua ne’e mós hetan serifikadu emissaun ba lisensa explorasaun ne’ebé entrega direta husi Xefe Governu no Ministru Petróleu, Fransisco Monteiro hodi hahú sira nia estudu ba riku-soin Timor-Leste hanesan, fatuk magnese, mineralizasaun kobre sekundáriu, mineralizasaun kobre-zinko, anfibolito, marmore, kalkario kolderosa no limetone kalkario maubisse.

Área ka zona Lautem ne’ebé identifika sei halo peskiza maka, Postu Lautém Suku Euquisi, Daudere. Postu Luru iha Suku Afabubu no Wairoque no aldeia sira maka, Borubatu, Saquili, Dalarai, Luturo no fatin seluk tan.

Iha lansamentu ne’e, Primeiru-Ministru Xanana Gusmão ho kontente deklara lansamentu ne’e nu’udar vitória ba povu no nasaun Timor-Leste hodi hahú hakat ba dezenvolvimentu hahú husi Lautem.

“Ita hahú funu hosi loromonu ba Lautem no agora tempu dezenvolvimentu ita hahú fali dezenvolvimentu hosi Lautem, tanba ita hakarak implementa programa rua, ida hakarak hadia povu nia moris no rua, ita hakarak dezenvolve rai ne’e hahú hosi peskiza sira ne’e,” dehan PM Xanana liuhosi diskursu iha salaun GMT, Lospalos.

Xefe governu fó lembra katak, iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) 2011-2023, identifika  riku-soin rai leten iha Timor-Leste kompostu hosi fatuk, ahu, fatuk potásiu, sulfuriu, besi musan, dolemite, osan mean, osan mutin, fosfatu, masin, gás naturál, jesu, kromite, clay ceramik, maganesite, bentonite arjila, maganesa, marmore, rai henek boot, infiltrasaun mina, kobra, volastonite no rikusoin seluk ne’ebé ekipa jeolojia AMN sei sei buka nafatin iha kada munisípiu.

Atu proteje rikusoin hirak ne’e maka, governu prepara projetu lei haruka ba Parlamentu Nasionál hodi aprova ona lei kódigu mineru ne’ebé importante tanba bele asegura rikusoin sira iha rai leten no bele dada investidór sira mai iha Timor-Leste.

Xanana hatutan, iha fatin seluk ne’ebé governu indentifika ona, sei kontinua fó lisensa ba kompaña sira hodi hala’o mós pekiza no esplorasaun.

“Ita fó lisensa ba sira hodi sira hahú peskiza ba ita nia rikusoin ne’e, iha ka la iha? Ita sei halo servisu uluk peskiza foin bele hatene, ita nia rikusoin barak ne’e saida de’it,” dehan PM.

Xefe Governu rekoñese ohin loron, Timor-Leste sei moris dependensia ba osan fundu minarai hosi Kampu Greater Sanrise no bainhira Timor-Leste halo esplorasaun ba rikosin sira seluk iha rai maran bele ajuda ona hodi hadia no dezenvolve ekonómia Timor-Leste ba futuru.

Tanba ne’e, PM Xanana husu kolaborasaun hosi autoridade, povu no lia na’in sira atu koopera bainhira kompaña sira ne’e halo peskiza kualkér fatin ne’ebé sira sei identifika.

Eis Prezidente Repúblika ne’e reforsa tan, bainhira riku-soin hirak ne’e identifika tiha, ba futuru bele faan ba merkadu internasionál hodi hatama reseita ba estadu Timor-Leste hodi hadia povu nia moris.

“Kuandu ita faan produtu hirak ne’e osan bele tama mai ita nia rain, ita sei hadia povu nia moris” dehan PM

Atu lori dezenvolvimentu too povu iha suku aldeia hotu, IX Governu mós prepara ona planu dezentralizasaun poder lokál hodi munisipiu sira idak-idak prepara sira nia planu annual orsamentu no programa no administrasaun finansas hodi dezenvolve sira suku no aldeia.

Ministru Francisco agradese

Entertantu, Ministru Petróleu no Rekursu Minerál (MPRM), Francisco Monteiro, hato’o agradese ba AMN ne’ebé hatutan servisu governu nian hodi hahú lansamentu ba lisensa ne’e.

Imajen/espesial

“Ami agradese ba ita nia parseiru kompaña na’in-rua nu’udar investidór boot, tanba ida-ne’e hatudu sira nia fi’ar ba governu Timor-Leste hodi fó lisensa ba kompaña internasionàl sira seluk sei hakarak mai halo esplorasaun ba iha ita nia rain, tanba ita hahú lansaa ona ohin,” nia agradese.

Ministru Francisco dehan, prosesu servisu ne’e sei lori tempu hodi halo indentifikasaun kl’ean presiza rekursu no kompaña ninia interese hodi koopera ho governu hodi fasilita sira hala’o servisu identifikasaun hodi atrai investidor sira seluk.

Governu tau nafatin esperansa ba autoridade suku, no povu sira inklui veteranus no lia na’in sira atu koopera hodi fó susesu ba kompaña sira hala’o servisu ho susesu.

AMN akompaña empreza to’o esplorasaun

Alende ne’e, Prezidente Autoridade Nasionál Minerál (AMN), Rafael de Araújo, informa sira sei kontinua koopera servisu ho governu no kompaña hodi hala’o servisu too prosesu esplorasaun.

Iha biban ne’e, Reprezentante Kompaña Estrella Resources Limited R.P,Chris Daws, hato’o agradese ba konfiansa hosi Governu Timor-Leste hodi fó lisensa ba sira nia kompaña hamutuk holo estudu ba fatin hirak ne’ebé identifika ona.

“Ita hamutuk hasoru malu iha ne’e hodi hahú ita nia hanoin kona-ba saida maka rai ne’e iha.  Iha tempu ne’eba too agora, ha’u husu boot Timor-Leste bele dezenvolve aan liu hosi lei ruma kona-ba kodiku mineral nian. Iha loron ida ne’e importante tebes hodi fó lisensa baa mi no ha’u orgullu tebes hamutuk ho kompaña parseiru atu ita komesa hala’o servisu iha kampu ida ne’e,” katak Chris Daws.

Nia sente orgullu, tanba durante vizita Timor-Leste hasoru entidade estadu Timor-Leste hanesan Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta no governu kontinua movitiva no suporta sira nia hodi hala’o servisu esplorasaun iha Timor-Leste.

“Ami agradese ba instituisaun estadu nian ne’ebé bolu ami mai hodi halo esplorasaun hanesan MPRM no AMN no institutu geologia sira no Kompana Murak Rai Timor hanesan ami nia parseiru di’ak atu servisu hamutuk,” nia agradese.

Kompaña Estrella Resources Limited R.P mós bolu ona Timoroan na’in tolu hodi hala’o servisu hamutuk no ba oin sei kontinua fó nafatin formasaun ba Timoroan sira seluk hodi kontinua halo estudu no aban bairua sira bele servisu ho di’ak.

Povu Lautém agradese Governu

Enretantu, Prezidente Autoridade Munisípiu Lautém, Mélio de Jesus hato’o benvindo ba dezenvolvimentu ne’ebé hahú lansa uluk iha Lautem bele kria investimentu boot hodi finansia ekonómia Timor-Leste no kria kampu servisu ba Timoroan sira.

“Ami hato’o obrigadu wain no agredesimentu klean ba Maromak ba grasa ka riku soin ne’ebé fo mai ami Lautém oan, agradese tebes mós ba erois da patria sira hotu ne’ebé entrega ona mai ami rai ne’e ho livre no independente ne’ebé nakonu mós grasa ho riku soin oi-oin hodi ohin ami bele sustenta nafatin estadu ho povu ida ne’e to ohin loron,” Mélio agradese.

Mélio lori populasaun no autoridade Lautem nia naran hatoo mós obrigadu wain ba konfiansa governu Timor-Leste hodi  lansa emisaun ba lisensa prospesaun no peskiza ba minerais ba oin sei redus dependensia Orsamentu Jerál Estadu hosi fundu minarai.

Imajen/espesial

“Ita hotu hatene katak hodi finansia nesesidade dezenvolvimentu rai laran, estadu Timor-Leste dependente makas ba setór petrolíferu. Tanba faktu hatudu katak Orsamentu Jerál Estadu kada tinan dependente maka’as kuaze 90%-resin ba reseita hosi mina no gás iha Fundu Minarai. Dependénsia ida ne’e, fó hanoin mai ita katak, ita tenke másimiza potensialidade rekursu sira seluk iha rai maran hodi aban-bainrua bele sai mós fonte alternativa ida ba ekonómia Timor- Leste, hodi sustenta nafatin nesesidade dezenvolvimentu rai laran”, PAM Lautem afirma

Tanba ne’e, nia husu: “Ita hotu tenke kolabora no apoia politika IX Governu Konstituisionál ne’ebé buka atu explora no esplora ita  nia rekursu alternativa sira seluk inklui rekursu mineiru iha área rai maran atu bele sustenta mós nesesidade dezenvolvimentu rai laran”.

PAM Lautem ne’e husu povu Lautem atu apoia servisu tomak ho orgullu no sempre agradese, tanba munisípiu ida ne’e alende nu’udar área ne’ebé iha potensialidade ekonómia iha setór agrikultura no turizmu, Lautem mós afinal iha potensia rekuru minarai no mineiru ne’ebé daudauk ne’e iha hela prosesu esplorasaun (estudu) hosi insituisaun TIMOR GAP ne’ebé halo estudu ba bloku RARAHANA no ANM ne’ebé ohin lansa atividade estudu ba bloku ne’ebé iha potensia mineiru iha Lautem.

Melio konsidera dezenvolvimentu sira iha industria minarai no mineiru ne’e importante tebes, tanba alende hasa’e ekonómia nasionál, setór dezenvolvimentu ida ne’e mós sei kontribui ba kresimentu ekonómia nivel lokál liu hosi implementasaun “local content”, iha ne’ebé komunidade no seiór privadu nivel lokál sira mós hola parte  iha industria ne’e.

Iha ámbitu desentralizasaun ne’ebé la’o daudauk, dezenvolvimentu indústria mineiru importante tebes atu bele sustenta nesesidade dezenvolvimentu munisípiu nian, bainhira prosesu autonomizasaun gradual ne’e tama ona ba faze poder lokál.

Tanba bazeia ba artigu 37, Lei Númeru 16/2023, kona-bá “Jestaun Finansa Munisipál”, hateten katak Munisipiu sira sei hetan transferénsia orsamentu liuhusi Fundu Poder Lokál ne’ebé munispiu sira sei simu transferénsia orsamentu 20% hosi Rendimentu Fundu Minarai, 20% hosi Redimentu Taxa Non Petrolíferu no mós 20% hosi rendimentu Fundu Mineiru ne’ebé rejista iha Orsamentu Jeral Estadu.

Aproveita opotunidade ida ne’e, nu’udar PAM solita ba komponente hotu-hotu mak eziste iha Munisipiu Lautem atu fó  apoia másimu no kolaborasaun servisu ho Governu liuhosi ANM atu sira bele hala’o sira nia atividade ho susesu, nune’e ikus mai rezultadu hosi esforsu ne’e, sei fó benefisiu direta ba populasaun no ba Timor Leste tomak.

TATOLI

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!