iklan

EKONOMIA, AINARU

Servisu Agrikultura Ainaro presiza estensionista na’in-hitu hodi reforsa serbisu iha terrenu

Servisu Agrikultura Ainaro presiza estensionista na’in-hitu hodi reforsa serbisu iha terrenu

Estensionista suku nain-26 partisipa formasaun iha salaun enkontru Dirasaun Agrikultura bairu Horta, Suku Costa, Sub-Rejional Pante Makasar, tuir formasaun téknika metodolojia agríkola. Imajen/Mídia Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Agrikultura RAEOA.

DILI, 01 Abríl 2024 (TATOLI) – Servisu Agrikultura Ainaro sei falta rekursu hodi apoia serbisu tékniku iha terrenu, tanba ne’e Diretora Agrikultura Ainaro, Águida Judith Mendonça, husu ba Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) atu koloka tan pesoál na’in-hitu.

“Ita-nia estensionista daudaun ne’e hamutuk na’in-18, maibé husi númeru ne’e na’in-lima maka la hala’o ona serbisu tékniku, tanba asume fali kargu foun no balun idade reforma, entaun númeru ne’e mós menus ona”, diretora informa ba Tatoli, iha Comoro, ohin.

Ba falta pesoál hodi fó asisténsia ba to’os-na’in sira maka Servisu Agrikultura Ainaro hato’o ona proposta ba ministériu hodi husu kolokasaun estensionita na’in-hitu iha munisípiu referidu, hodi kompleta fali tékniku na’in-lima ne’ebé muda knaar no rua seluk sei koloka ba iha postu administrativu Maubisse ne’ebé durante ne’e seidauk iha.

Águida esplika katak estensionsta nia papél maka fó apoiu tékniku ba grupu agrikultór sira ne’ebé serbisu iha to’os no natar hodi bele iha koñesimentu kle’an atu fó produsaun di’ak ba produtu ne’ebé sira kuda.

Planu Ministériu Agrikultura nian ba tinan lima ba oin mak hakarak foku ba produsaun hare ne’ebé hakarak atinje to’o ektare rihun 50, tanba ne’e munisípiu Ainaro presiza hetan apoiu husi estensionista sira hodi reforsa serbisu sira ne’e.

Diretór Nasionál Estensaun no Formasaun Agríkola, Januário Marçal, lembra katak númeru estesionista ne’ebé maka antes ne’e ministériu rekruta iha 2015 hamutuk 376 hahú menus, tanba barak maka idade avansada no balun mós asume fali knaar foun.

“Ita-nia polítika loloos ne’e hakarak suku ida tenke koloka estensionista na’in-ida, maibé realidade ita labele kobre hotu tanba iha prosesu rekrutamentu iha 2015 ne’e ba de’it ema 376, entaun ita labele kobre hotu suku sira iha munisípiu”, afirma.

Januário Marçal saleinta katak iha rekomendasaun husi dirijente agrikultura iha kada munisípiu ba aumentu númeru estensionista ne’e pertinente. Nia parte mós tau ona iha konsiderasaun atu buka meiu hodi aselera prosesu sira ne’e, tanba planu ministériu nian hakarak atu kompleta númeru estensionista iha 2024, maibé tanba kestaun orsamentu maka sei bele kompleta iha tinan oin.

Esstensionsta maka sai pilár importante ba dezenvovimentu setór agrikultura nian. Sira-nia papél importante liu maka oinsá bele serbisu hamutuk ho agrikultór sira iha kada suku ne’ebé maka iha rai potensiál ba to’os no natar, nune’e bele hasa’e produsaun iha rai-laran.

Notísia relevante: Ministériu Agrikultura sei rekruta estensionista 155

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!