DILI, 20 Maiu 2024 (TATOLI)–Prezidente Fundasaun Mesjid Annur, Abdullah Said Sagran, hateten Governu presiza iha polítika di’ak no jestaun adekuadu ba iha Orsamentu Jerál Estadu nian hodi bele responde ba problema setór saúde nian iha rai-laran.
“Ida-ne’e fila-fali ba Governu hodi jere Orsamentu Jerál Estadu oinsa, ita labele dehan osan laiha. Hanesan mos jestaun ba iha ai-moruk ne’e konforme ba iha desizaun finansas iha nível polítika ba iha orsamentu,” Prezidente Fundasaun Mesjid Annur, Abdullah Said Sagran, ba Agência Tatoli, liuhosi telefónika, segunda ne´e.
Nia hateten, falta rekursu umanu la’ós sai razaun ba iha serbisu no atendimentu profisionál saúde sira ba iha populasaun, tanba Timor-Leste restaura nia independénsia tinan 22 ona.
Nia sujere, profisionál saúde sira iha ospitál no sentru saúde sira-ne’e presiza serbisu makaas ho laran, tanba se pasiente sira mai ho kondisaun moras, maibé profisionál sira lahalo atendimentun di’ak, mezmu ai-moruk iha sira bele moras tan de’it.
Nia hateten, falta ekipamentu iha ospital referénsia sira no sentru saúde sira fó impaktu boot ba atendimenti pasiente sira, tanba ema hotu halai ba iha Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV).
Nia sujere, presiza iha formasaun ba profisionál saúde sira, ekipamentu no infraestrutura saúde ba iha Ospitál no sentru saúde sira.
Presiza iha governasaun kontinua
Aleinde ne’e, Prezidente Asosiasaun Enfermeiru Timor-Leste (AETL), José Dionizio, hateten Governu hanesan Ministériu Saúde presiza iha governasaun kontinua ba iha planu estratejia atu bele dezenvolve instituisaun Estadu.
José Dionizio explika, ema kontinua halerik ba iha atendimentu kuidadu saúde primaria, sekundaria no tersiaria iha área saúde.
“Oinsá mak tenke muda. Saida mak ha’u haree mós mudansa iha Governasaun ninia kontinuidade polítika ba dezenvolvimentu setór saúde laiha. Ida mai hadi’a, ida mai sobu tiha. Ita haree katak nia kontinuidade laiha,” José Dionizio hateten ba Agência Tatoli, liuhosi telefónika, segunda ne’e.
Nia hateten, agora halo oinsá mak bele mantein liuliu ba iha kualidade atendimentu ne’e di’ak, entaun primeiru tenke implementa planu estratéjiku ho rigór, tenke kumpre.
“Se planu estratéjiku ne’e hakerek kapaas para ema haree, maibé nia implementasaun ladi’ak, ida-ne’e fó impaktu negativu ba iha dezenvolvimentu área saúde ne’e rasik. Planu estratéjiku kada Governu kuaze hanesan de’it, maibé forsa ida atu haktuir mak diferensa olos,” nia dehan.
Governu komesa investe ona rekursu umanu, ezemplu, iha área espesializasaun iha Timor-Leste, ida-ne’e esforsu hosi kada governasaun, maibé demanda iha Timor-Leste mak laiha no espasu.
Nia sujere, timóroan sira presiza investe aan ba iha jestaun ekipamentu saúde nian, nune’e presiza fó konfiansa ba timoroan atu jere.
“Governu tenke kapasita timoroan sira atu hola parte iha área importante sira-ne’e. Ha’u hanoin tempu ona, la presiza lori ema hosi li’ur mai para gasta osan boot,” nia dehan.
Nia mós husu ba profisionál saúde sira atu labele politiza instituisaun saúde ba iha servisu públiku sira.
Tuir observasaun hosi Governu Konstitusionál da-neen (VI) to’o mai agora ne’e, setór saúde sai problema ba iha atendimentu ba kuiadu primaria, sekundaria no tersiaria.
Akizisaun ba medikamentu urjente
Entretantu, Madre Canossiana Guilhermina Marçal husu ba Governu atu kompra imediatu ba ai-moruk hodi bele responde ba iha nesisidade ospital, sentru saúde no postu saúde sira hodi bele atende pasiente sira iha rai-laran.
“Importante mak ne’e, akizisaun ba medikamentu buat ida-ne’ebé urjente. Ita rona no haree komentáriu iha mídia sosiál katak falta ai-moruk ne’e interrogasaun boot ida ba ita. Oinsá ita atu tulun povu moris saudavel no sustentavel, bainhira buat sira-ne’e laiha,” Madre Guilhermina Marçal hateten ba Agência Tatoli, liuhosi telefónika.
Nia sujere, Governu bele investe iha ekipamentus saúde nian iha Timor-Leste atu bele halo atendimentu ba iha populasaun ho kualidade hodi garante beinestar ema hotu nian.
“Fallansu ne’e la’ós dehan ita osan laiha, osan iha, ai-moruk laiha iha fatin-fatin. Eduksaun, saúde, nutrisaun no infraestrutura ne’e buat idaké tenke aselera. Ida-ne’e kontinua atraza iha ministériu sira,” nia hateten.
Madre esplika, iha Hspitál Nasionál Guido Valadares la akomoda ema hotu, tamba dalaruma ema la’o ba haree ema toba iha koridór no varanda sira-ne’e, tanba espasu mak laiha.
“Ita haree mós ita-nia ekipamentu seidauk sufisiente atu atende moras sira, entaun presiza duni evakua ba rai-li’ur, tanba ita-nia kondisaun la posibilita moras iha ita-nia rai-laran. Ita-nia médiku profisionál sira labele buat ida se laiha ekipamentu adekuadu. Ezemplu, halo operasaun ba moras ka atendimentu moras ruma,” nia lamenta.
Nia fó hanoin hikas ba Governu oinsá prepara infraestrtura no ekipamentu ba setór saúde hodi bele halo atendimentu di’ak ba pasiente sira.
“Presiza prepara ekipamentu no medikamentu, tanba ita pasiente ba rai-li’ur, ita fakar osan barak no makaas. Depois de restaurasaun independénsia ita fakar osan barak ba rai-li’ur hanesan Indonézia, Malázia no Singapura. Presiza iha edifísiu ne’ebé akomoda ita-nia pasiente sira no ekipamentu ba espesialista sira. Ha’u hanoin ida-ne’e tenke hadi’a,” nia dehan..
Jornalista : Jesuína Xavier
Editór : Cancio Ximenes




