DILI, 27 Juñu 2024 (TATOLI) – Serbisu vasinasaun ba animál sira iha Aileu daudaun ne’e la’o hela, maibé falta transporte mak difikulta ekipa veterinária sira atu halo knaar ho efetivu.
Diretór Servisu Agrikultura Aileu, Pedro da Silva, dehan karreta operasionál ne’ebé Agrikultura Aileu uza hodi halo serbisu iha baze ne’e maka ninia kondisaun ladún di’ak atu halai dook no daudaun halo hela manutensaun iha Dili.
“Tanba kondisaun karreta ne’e tinan 10-resin ona. Karreta ne’e sempre falla, kuandu lahalo manutensaun bele fó risku ba vida ekipa sira ne’ebé halo serbisu vasinasaun”, Pedro da Silva hateten iha Comoro, ohin.
Ho falta transporte sira ne’e maka iha planu asaun anuál 2025 prevee ona rihun $90 atu sosa tan viatura rua, truck no hilux, nune’e bele apoia serbisu iha terrenu ho di’ak.
“Maibé, planu sira ne’e depende ba desizaun husi superiór sira, bainhira konsidera katak munisípiu sira mós iha duni oportunidade atu hetan transporte maka sei iha desizaun ne’ebé di’ak iha futuru”, nia espera.
Tuir dirijente, maski transporte la sufisiente, maibé ekipa sira iha nafatin vontade atu serbisu. “Sira ho inisiativa enxe mina ba motór sira hodi bá halo vasinasaun iha suku sira ne’ebé risku ona ba vírus ASF ne’e atu prevene fahi ne’ebé mate barak ona iha suku Maumeta ne’e labele da’et tan ba fahi sira seluk”, nia konta.
Peste suína afrikana ne’e hamate ona fahi 100-resin iha Aileu, liuliu ba fahi sira ne’e nunka sulan iha luhan. “Fahi sira mate iha ai-laran no duut laran sira, depois asu ba han fali, entaun lori mai uma no da’et fali ba fahi sira iha luhan”, nia lamenta.
Tanba ne’e, foin suku ida maka identifika ona fahi mate, maibé suku sira seluk sei iha hela levantamentu dadus. “Fahi mate ne’e iha postu Remexio, akontese entre fulan-Maiu no Juñu nia laran”, adianta.
Notísia relevante: Vírus ASF hamate fahi 461 iha Manufahi
Jornalista: Tomé Amado
Editora: Maria Auxiliadora





