iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Populasaun hotu tenke proteje zona kosteira – MTA

Populasaun hotu tenke proteje zona kosteira – MTA

Diretór Nasionál ba Alterasaun Klimátika, João Carlos.

DILI, 29 Juñu 2024 (TATOLI) – Zona kosteira mak área ne’ebé partikularmente sensivel no frájil husi pontudevista ekosistemátiku, tanba ne’e presiza kuidadu nia. Nune’e, Ministériu Turizmu no Ambiente (MTA) husu ba populasaun hotu atu kuidadu tasi-ibun sira no labele soe lixu arbiru atu labele fó impaktu ba rekursu sira ne’ebé moris iha tasi.

Diretór Nasionál ba Alterasaun Klimátika, João Carlos, hateten atu kuidadu área kosteira sira maka Governu lansa ona, iha ámbitu Loron Mundiál Oseanu ne’ebé monu iha 08 Juñu, kampaña nasionál “Ha’u-nia Tasi, Ha’u-nia Timór” hodi fanu komunidade iha territóriu atu idaidak bele iha konxiénsia kuidadu ambiente hodi la soe lixu arbiru iha tasi-ninin.

Husi atividade lansamentu ne’e tau ona rede iha tasi-ninin sira iha Dili, Liquiçá, Ataúro no Batugadé hodi bele husik hela mensajen ba komunidade katak lixu plástiku ne’e konsidera perigu, tanba ne’e labele soe iha tasi-ninin sira.

“Bainhira soe iha tasi-ninin, sei fó impaktu boot ba balada sira iha tasi laran, liuliu sei hamate espésie sira ne’ebé moris iha tasi hanesan ai-parapa, budu-tasi no ikan sira ne’ebé atu halo produsaun sei hamate nia tolun sira”, nia salienta.

Dirijente ne’e esplika katak lansamentu kampaña nasionál entre loron 08 no 18 juñu ne’e realiza tanba serbisu hamutuk ho Gabinete Fronteira Marítima. Programa ne’e halo ona sensibilizasaun no fahe mós brosura ba komunidade oinsá bele tau-atensaun ba tasi-ninin sira, tanba tasi Timór tuir konsiderasaun internasionál katak sei nurak hela. Tanba ne’e, presiza hetan atensaun husi ema hotu atu asegura zona kosteira sira.

“Ita tenke halo preparasaun ho didi’ak, nune’e bele ajuda komunidade atu iha konxiénsia hodi la soe lixu arbiru iha tasi-ibun sira. Tanba lixu plástiku ninia tempu atu dodook ne’e naruk. Ne’e duni, kuandu ita soe arbiru iha kosteira bele estraga fali sasán sira ne’ebé moris iha tasi”, realsa.

Atu proteje ambiente tasi maka Ministériu Turizmu mós konserva ona área kosteira hodi kria ona regra tara-bandu hodi salva tasi no balada sira, nune’e ema labele bá kaer ikan sira arbiru iha área sira ne’e.

“Área kosteira ne’ebé ita tau ona tara-bandu maka iha Ataúro, Liquiçá, Manatuto no Batugadé atu peskadór labele kaer beibeik ikan sira iha área ne’e hodi hein to’o tinan ne’ebé ita promete maka foin bele bá kaer”, esplika.

Tuir diretór, ohin loron mundu hakilar ona ba mudansa klimátika no degradasaun ambientál. Timor-Leste nu’udar nasaun ki’ik ho tasi ne’ebé sei nurak presiza halo asaun atu salvaguarda. Tan ne’e, liuhusi asaun tara-bandu no kriasaun fatin lixu iha tasi-ninin sira sei konvida ema hotu atu fó atensaun tau fo’er iha nia fatin.

Maske Governu esforsu ona hodi asegura tasi-ninin sira, maibé iha tasi klaran, tuir João Carlos, seidauk iha jestaun no ekipamentu adekuadu atu asegura balada sira, tanba sei iha peskadór ilegál sira mak kail ikan sira iha tasi laran.

“Gabinete Fronteira Marítima konsege dezenvolve kooperasaun ida, liuhusi programa entre Timor-Leste, Austrália, Papua Nova Guiné no Indonézia hodi bele asegura tasi husi situasaun sira ne’ebé la fó benefísiu ba nasaun haat ne’e”, dehan.

Kooperasaun ida ne’e sei fó benefísiu ba nasaun haat ne’e, inklui kria fatin turístiku ida iha tasi laran atu ema sira asiste movimentasaun animál sira-nia atividade. Timor- Leste iha baleia ne’ebé kada tinan rua sempre hala’o ninia atividade hodi muda ninia hela fatin (imigrasaun baleia). “Bainhira sira halo atividade ne’e kuaze sai ho grupu. Sira sempre halo atividade ne’e liu husi tasi Ataúro nian bá nasaun tolu seluk no ida ne’e bele atrai turista sira hodi mai akompaña atividade baleia sira ne’e”, salienta.

João Carlos hatutan katak husi kooperasaun ne’ebé nasaun haat halo ne’e halo sei iha hela faze diskusaun, nune’e bele hamosu ezbosu ida ne’ebé integradu hodi fó benefísiu ba país idaidak nia tasi atu atividade seluk ne’ebé halo husi ema ne’ebé laiha responsabilidade hodi tama no estraga balada sira iha tasi bele hetan atuasaun imediata.

Diretór ne’e mós hola parte ona iha atividade no programa mundiál, liuliu kona-ba loron importante sira ne’ebé mundu marka ona iha fulan-Juñu nu’udar loron espesiál tebes hanesan husi 05  Juñu hanesan Loron Mundiál ba Ambiente, 08 Juñu nu’udar Loron Mundiál Oseanu no  29 Juñu nu’udar Loron Mundiál ba Trópiku.

Notísia relevante: Ema hotu iha responsabilidade hodi tau-matan ba ekosistema

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!