DILI, 10 jullu 2024 (TATOLI)—Diretór Organizasaun Naun Governamentál La’o Hamutuk, Celestino Gusmão Pereira, hateten Governu deve osan ne’e tenke investe iha área produtivu hanesan agrikultura hodi redús problema multidimensionál no sosiu-ekonomiku iha rai-laran.
Nia hateten, maske investimentu iha setór agríkola la fó reseita boot ba Estadu maibé ajuda oferese solusaun barak.
“Se investe makaas ba iha setór agrikultura, entaun oferese solusaun ba problema multidimensionál no sosiu-ekonómiku sira hanesan insufisiénsia ai-han no konsumu nasionál maioria dependénsia ba importasaun, tanba ita iha osan fundu petrolíferu hodi halo importasaun agora,” Celestino Gusmão Pereira hateten ba Agência Tatoli, relasiona ho jornada orsamentál ne’ebé Governu aprezenta ona hodi haree ba iha tetu fiskál ba iha Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025 ho montante entre biliaun $1.8 no $1.9, iha nia kna’ar fatin, Bebora, kuarta ne’e.
Tuir nia, bainhira Timor-Leste iha variedade ai-han ne’ebé sufisiente no iha ai-han ne’ebé disponível iha merkadu, povu sira sei hili ho di’ak ai-han no Estadu mós rezolve ona mánutrisaun.
Investimentu iha setór agrikultura katak investimentu ida-ne’e hamosu indústria transformadora ne’ebé bele redús dezempregu iha rai-laran.
Ba timoroan sira-ne’ebé dezempregu bele ba servisu iha indústria sira-ne’ebé halo prosesamentu ba ai-han no ida-ne’e bele ajuda problema dezempregu.
Entaun, nia dehan, sira-ne’e hotu sei oferese solusaun gradualmente ba problema multidimensionál ba Timor-Leste iha tinan barak nia laran.
Investimentu iha setór agrikultura, saúde, edukasaun no turizmu ne’e importante tebes tanba sei kontribui reseita kiik ba Estadu maibé fó solusaun ba problema esruturál iha rai-laran.
Setór produtividade sira seluk, la fó reseita alternativa ba iha fundu petrolíferu tanba fundu petróleo ne’e faan lalais, maibé setór produtivu sira-ne’e fó solusaun graduál ba iha problema sira rai-laran.
Nia garante, kada tinan mak Governu Timor-Leste investe iha setór sira-ne’e aumenta beibeik, bele hasai problema estruturál sira hanesan temi iha leten ne’e.
Aleinde ne’e, nia sujere Governu bele investe iha rekursu bee no saneamente, irrigasaun, infraestrutura eskolár hanesan harii biblioteka no laboratóiu atu estudante sira bele hetan koñesimentu sientífiku.
“Orsamentu tenke aumenta iha setor produtivu, hanesan agrikultura, bee no agrikultura 2,2% hamutuk 18% iha tinan 2024, maibé tenke aumenta iha kapitál dezenvolvimentu tanba osan sira-ne’e maioria iha bens no servisu,” nia dehan.
Jornalista : Jesuína Xavier
Editór : Cancio Ximenes