iklan

HEADLINE, OEKUSI

MAPPF sensibiliza programa tolu ba entidade sira iha Oé-Cusse

MAPPF sensibiliza programa tolu ba entidade sira iha Oé-Cusse

MAPPF sensibiliza programa tolu ba entidade sira iha Oé-Cusse. Imajen Tatoli/Abílio Elo Nini

OÉ-CUSSE, 24 Jullu 2024 (TATOLI) – Diresaun-Jerál Pekuária no Veterinária, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, (MAPPF) sensibiliza programa prioridade tolu ba entidade sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

 Programa tolu ne’e mak primeiru, kona-ba sistema serbisu matadouru; daruak, kona-ba sirkulasaun animál husi munisipiu ida ba munispíu seluk; no ikus, lisensiamentu ba atividade ekonómika iha área pekuária no identifikasaun grupu ka individuál ba negósiu nivil médiu no ki’ik iha área produtu pekuária nian iha kada munisipíu.

“Ami persiza tebes atu sosializa iha Oé-Cusse, tanba matadouru ne’e ita hakarak atu prevene animál ne’ebé atu oho persiza hetan identifikasaun husi tékniku pekuária sira”, Diretora Nasionál Teknolojia Prosesamentu Produtu Pekuária MAPPF, Maria Pascoela Pereira, dehan iha salaun Agrikultura, Oé-Cusse, ohin.

Nia salienta katak animál sira ne’ebé lori husi munisipíu ida ba munsipíu seluk, baibain transporta liuhusi fronteira marrítima, maibé seidauk iha postu tránzitu ne’ebé destaka iha portuariu, tanba ne’e mak MAPPF hakarak serbisu hamutuk ho RAEOA estabelese postu ida iha portu Oé-Cusse no Dili, nune’e bele kontrola sirkulasaun animál iha rai-laran bainhira hala’o negósiu.

“Ami haree liubá asuntu sira-ne’e, tanba agora ita prepara hela atu adere ba ASEAN, ne’ebé importante ita foku ba atividade hanesan matadouru, katak naan tenke ijiene tanba liga direita ho ema nia saúde bele iha kontrolu mós husi tékniku veterináriu sira”, nia informa.

Dirijente ne’e admite katak, durante ne’e, ladún halo kontrolu ba ema sira-ne’ebé oho animál hodi halo negósiu no tuir loloos animál ne’ebé kabuk no sei ki’ik la persiza atu halo negosíu.

Nia mós esplika kona-ba lisensiamentu ba atividade ekonómika iha área pekuária ne’e persiza divulga ba públiku atu iha koñesimentu, tanba ne’e sei kontribui reseita ba kofre Estadu. Tuir nia, iha Timor-Leste, eziste ona indústria ki’ik balun kona-ba prosesamentu naan.

“Programa sira-ne’e sei iha aprezentasaun matéria barak tebes. Ida-ne’e mak importante atu mai sensibiliza iha Oé-Cusse”, nia dehan.

Sekretária Rejionál ba Asuntu Agrikultura, Filomena Sila, konsidera divulgasaun ne’e importante liu ba komunidade haki’ak-na’in sira atu hatene klaru sobre produtividade karau ne’ebé sei fornese naan ba komunidade liuhusi atividade negósiu.

“Kona-ba tránzitu nian, ida-ne’e oinsá autoridade bele iha ona hanoin atu destaka tékniku sira iha portu, fronteira no área ne’ebé komunidade transporta animál husi munisipiu ida bá munisipíu seluk, hanesan husi RAEOA bá Dili. Tékniku veterináriu persiza haree kondisaun animál sira, molok transporta bá iha munisipíu seluk, nune’e bele prevene husi moras”, nia salienta.

Hola parte iha atividade sensibilizasaun ne’e husi parte PNTL, xefe suku sira, jestór sub-rejiaun Oésilo, Pássabe, Nítibe, Pante Makasar no funsionáriu serbisu agrikultura Oé-Cusse.

Notísia relevante: Agrikultura Oé-Cusse aloka $43-resin harii klínika ba animál iha Taiboko

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!