DILI, 02 agostu 2024 (TATOLI) – Espesialista Endocrimolojia iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), Liliana do Santos Corte-Real, husu ba pasiente sira ne’ebé afeta ba moras diabetes atu kontinua halo tratamentu hodi evita hetan komplikasaun.
“Moras diabetes hanesan moras krónika ne’ebé labele la kura, maibé ita tenke kontrola nafatin, atu pasiente sira labele hetan komplikasaun, tanba barak tebes ona, se pasiente la kontrola ho di’ak iha tempu naruk, nia bele afeta ba kakutak, matan, fuan, rins, ain tanba pasiente barak tenke tesi ain, estroke moras fuan no fase raan”, Liliana informa ba jornalista sira iha HNGV, ohin.
Nia afirma, moras diabetes presiza prevene sedu, di’ak liu duké kura, tanba ne’e husu ema hotu atu kuidadu saúde no han ba hahan ho kuidadu.
“Diabetes bele prevene antes, ita bele halo eskrining tun ba populasaun sira iha área rural, bele identifika antes, atu bele halo tratamentu sedu, ita esplika maneira oinsá konsumu ai-han ne’ebé saudavel”, nia esplika.
“Timor-Leste la’ós moras diabetes mak barak inklui moras sira seluk, maibé diabetes ne’e lorloron aumenta no kada loron ita rejista ema 10 ba leten mak mai halo tratamentu iha ne’e”, nia subliña.
Nia haktuir, moras diabetes ne’e afeta liu ba orgaun ne’ebé ema bolu pankreas no fó impaktu no kauza barak iha multi-fatorál, kauza iha diabetes mosu ba labarik sira no mós ba idade adultu sira.
“Sinál sintoma sira ne’ebé pasiente sira hetan mak hanesan ba soe bee kiik beibeik, hamlaha beibeik, isin-tuun isin-katar, haree la moos, depois dalabarak mós halo sira moras, manas no kolen”, nia subliña.
Kona-ba tratamentu depende ba tipu diabetes, tipu 1, ida-ne’e tratamentu fó edukasaun diabetolójika, eduka pasiente kona-ba nia maneira han, muda maneira moris nian ba hahan sira no fó tratamentu insuling, tratamentu ba vida tomak, tanba moras ne’e moras krónika signifika moras ne’e la kura, maibé fó tratamentu atu kontrola nafatin nia raan midar nune’e labele hetan komplikasaun ba oin.
“Tipu 2 depende ba pasiente, la signifika pasiente hotu fó tramamentu ai-moruk, maibé depende ba pasiente barak disiplina ita haruka halo ezersísiu fíziku, muda sira-nia maneira han, ita la presiza fó ai-moruk, maibé ita haruka mai kontrola check nafatin raan midar. Maibé pasiente barak presiza fó ai-moruk, iha ne’e ai-moruk Metformin, glibernglamida no mós pasiente sira tipu 2 mós bele uza insoling maibé ne’e depende ba pasiente sira, tanba tipu tratamentu la hanesan.
Hospitál Nasional Guido Valadares (HNGV), iha 2023, rejista moras diabetes hamutuk 373, husi númeru ne’e maioria feto.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva





