iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

ME halo konsulta esbosu kurríkulu ensinu báziku terseiru siklu

ME halo konsulta esbosu kurríkulu ensinu báziku terseiru siklu

Koordenadór Gabinete Unidade Kurríkulu Nasionál iha ME. Imajen Tatoli/Osória Marques

DILI, 06 agostu 2024 (TATOLI)Ekipa husi Gabinete Unidade Kurríkulu Nasionál iha Ministériu Edukasaun (ME) halo ona konsulta ba esbosu kurríkulu ensinu báziku terseiru siklu (7°, 8° no 9° ano) ho eskola inklui entidade relevante sira.

“Kona-ba kurríkulu ensinu báziku terseiru siklu to’o ona iha faze halo konsulta ho eskola sira no instituisaun relevante ne’ebé durante ne’e serbisu iha área edukasaun nian. Ita hetan informasaun husi sira katak kontíudu uluk nian saida mak sei halo mudansa no ita hetan ona feedback husi sira, ida-ne’e ita hahú iha loron 29 jullu to’o 02 agostu ne’e,” Koordenadór Gabinete Unidade Kurríkulu Nasionál iha ME, João Maupelu, informa ba Agência Tatoli, iha ninia knaar fatin, Vila-Verde, tersa ne’e.

Notísia relevante : Garante kualidade edukasaun, presiza atualiza kurríkulu, polítika, infraestrutura no manorin-na’in

Entidade relevante fó sujestaun kona-ba matéria sira-ne’ebé mak iha ensinu báziku terseiru siklu, hanesan iha área dezenvolvimentu linguístika mak lian tétun, portugés, no inglés, iha área dezenvolvimentu sientífiku mak matemátika, siénsia fízika no naturál istória no jeografia, iha área dezenvolvimentu sosiál ka pesoál mak edukasaun fízika, edukasaun artístika, edukasaun sívika, sidadania no direitu umanu, edukasaun rejiaun no morál, inklui kompeténsia ba moris no traballu.

“Kada matéria ita halo diskusaun, ha’u hanoin matéria estrutura disiplina ne’e rasik, maibé ita presiza hatene no presiza mós feedback kontíudu husi matéria. Kontíudu matéria ida hanorin hanesan ne’ebé, hetan difikuldade iha ne’ebé, nia sekuénsia la’o hanesan ne’ebé, nune’e bele hadi’a hodi introdús iha kurríkulu ensinu báziku terseiru siklu nian,” nia akresenta.

Tuir Koordenadór, implementasaun kurríkulu ne’e nia prosesu naruk.

“Entaun ida-ne’e hotu ita sei halo livru ida ne’ebé sai livru ba alunu no manuál ba profesór. Depois kontíudu ne’e rasik sei halo ketak. Ezemplu kurríkulu aprova presiza hatene estudante terseiru siklu, matéria tetun ne’e apreende saida de’it no matemátika apreende saida nomós ho matéria seluk. Presiza tempu maibé tinan ne’e ita finaliza esbosu kurríkulu,” João Maupelu tenik.

Ekipa sira sei esforsu hodi bele halo kontíudu matéria sai livru ida ba kada matéria iha tinan oin, tanba presiza hatene kada matéria.

“Tinan oin ita sei halo manuál ba alunu 7° ano nian bazeia ba kurríkulu ne’ebé aprovadu. Matéria hotu hanorin ho lian portugés maibé introdús ho lian tétun,” nia tenik.

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, hateten, daudaun ne’e halo hela revizaun ba kurríkulu terseiru síklu, nune’e bele aumenta liután estudante no manorin sira-nia kapasidade atubele iha maneira hanorin ida di’ak liu hodi bele garante kualidade edukasaun ida mak di’ak liu.

“Prosesu revizaun kurríkulu ida-ne’e la’o hela, iha faze finalizasaun. Ita iha konsultór timoroan sira ne’ebé mai husi área oin-oin no akompaña husi péritu internasionál sira atubele iha kurríkulu ida-ne’ebé riku liu ho informasaun ka siénsia ne’ebé atualizadu liu,” Ministra Dulce dehan.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!