DILI, 12 dezembru 2024 (TATOLI)—Governu liuhusi Ministériu Edukasaun (ME) no Sentru Nasionál Chega (CNC, I.P, sigla portugés) ho Kooperasaun husi Komisaun Nasionál Organizasaun Nasaun Unida ba Edukasaun Siénsia no Kultura (UNESCO, sigla inglés) realiza fórum edukasaun ho tema ‘kualidade edukasaun ba sustentabilidade pás iha Timor-Leste’.
Diretór UNESCO rezidente Jakarta, Maki Katsuno, hateten, fórum edukasaun transformativa ne’e nu’udar eventu ne’ebé dedika ba futuru edukasionál responsivu no reziliénte, ne’ebé sei apoia aspirasaun sidadaun Timor-Leste ba pás no progresu ne’ebé sustentável.
“Ita atu reflete kona-ba ita-nia progresu, identifika dezafiu xave sira, no trasa dalan vizionáriu ida ba edukasaun transformadora. Ida-ne’e serbisu hamutuk atu harii sosiedade ne’ebé forte no partisipativu. Mai ita hanoin katak pasu ida-idak ne’ebé ita halo atu hametin edukasaun, saúde, no moris di’ak, ikus mai sei sustenta dame no fó kbiit ba sidadaun hotu atu buras,” Diretór UNESCO hato’o iha salaun City8, Manleuana, kinta ne’e.
Notísia relevante : UNESCO Lansa Livru Edukasaun Ba Mudansa Klimátika
Desde restaura independénsia iha tinan 2002, Timor-Leste halo progresu notável iha sosiál no dezenvolvimentu ekonómiku. Asesu ba servisu esensiál sira habelar ona, fornese saúde ne’ebé di’ak liu, edukasaun, no bee-moos ba komunidade barak.
“Dame sustentável maka prosesu partisipativu no dinámiku ne’ebé asegura katak ema ida-idak bele realiza sira-nia dignidade, kumpre sira-nia poténsiál, no kontribui ba moris-di’ak. Ita-nia mundu ne’ebé ita fahe rikusoin loloos, ita-nia nasaun foun sei la’ós mina-rai ka gás, maibé sidadaun sira. Nasaun ida dezenvolve ho susesu se nia sidadaun sira edukadu no isin-di’ak,” nia katak.
Kompromisu ida-ne’e reflete Timor-Leste nia kompromisu ba prioridade ba edukasaun, saúde, no agrikultura nu’udar pilar esensiál ba dezenvolvimentu nasionál. Servisu báziku sira harii fundasaun ba sosiedade demokrátiku ne’ebé bazeia ba Estadu direitu no sustenta husi envolvimentu husi nia ema sira.
Fórum ida-ne’e maka oportunidade atu ezamina objetivu sira ne’ebé aliña liután ho nesesidade sira ne’ebé mosu no aspirasaun sira, partikularmente juventude timoroan sira ne’ebé sei forma nasaun nia futuru.
Liuhusi inisiativa edukasaun istória no pás, UNESCO sente onradu atu fó apoiu ba Timor-Leste nia esforsu atu harii pás liuhusi edukasaun.
“Ami-nia parseria sira ho Governu, Ministériu Edukasaun, no Sentru Nasionál Chega serbisu ona atu hasa’e kapasidade husi profesór istória sira no atu haburas sentidu ida kona-ba patrimóniu ne’ebé fahe, empatia, no reflesaun krítiku entre estudante sira. Edukasaun istória la’ós de’it kona-ba aprende pasadu maibé mós meiu ida ne’ebé importante tebes atu harii identidade ida-ne’ebé koezivu no inkluzivu,” nia hato’o.
Introdús memória liuhusi edukasaun
Diretór ezekutivu CNC, I.P, Hugo Maria Fernandes, hateten, CNC harii ho misaun ida atu prezerva memória pasadu no halo memória ne’e asesível hodi valoriza no dignifika ema sira mak partisipa hodi defende direitu umanu no introdús memória sira ne’e ba públiku liuhusi edukasaun.
“Ho projetu ida-ne’e, CNC iha oportunidade atu koopera no apreende hamutuk ho UNESCO no Ministeriu Edukasaun, liu-liu Direisaun Jerál Ensinu Báziku, Diresaun Kuríkulu ho INFORDEPE kona-ba dezafiu no oportunidade sira hodi alkansa edukasaun dame ne’ebe sustentável iha Timor-Leste,” Diretór Ezekutivu tenik.
Intervensaun sira husi projetu ida-ne’e koko atu hatan ba asuntu pedagójika nomós didátika, liuhusi formasaun ba manorin sira, estudu interkámbiu sira ba Koreia Súl, Kambódia no Indonézia hodi elabora modul ba manorin sira kona-ba matéria istória no direitu umanu.
Nune’e, objetivu prinsipál husi fórum ne’e mak atu refleta progresu no dezafiu sira iha sistema edukasaun no hanoin fali edukasaun transformativu ida-ne’ebé relevante tebes, eskalavel, reziliénte, responsivu no aspirativu ba alunu sira.
CNC rekoñese papel esensiál edukasaun iha konstrusaun nasaun no formasaun identidade nasional timoroan nian, ne’ebé hanesan dentidade ne’ebé mak tenke harii husi istória, demokrasia, justisa no pás.
“Hau fiar katak iha fórum ida-ne’e hamutuk polítika, péritu no manorin sira hotu, ita sei koko atu buka resposta liuhusi ezamina hikas ita-nia vizaun no misaun kona-ba edukasaun nian,” nia katak.
Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, hateten, ME kolabora ho UNESCO atu halo eventu ne’ebé fó importánsia másimu ba profesór sira, nune’e espera partisipante bele halo prátika konkretu foun bele aplika iha ida-idak nia eskola.
“Tanba liuhusi fahe hanoin no métodu ba malu mak bele halo mudansa no aumenta kualidade ba edukasaun. Nune’e, ha’u hakarak husu ba partisipante sira aproveita oportunidade ida-ne’e ho di’ak,” Ministra tenik.
Governante ne’e konsidera, valoriza edukadór nia matenek no kreatividade mak aspetu ida-ne’ebé ME koko atu enfatiza, tanba ne’e maneira di’ak atu fó rekoñesimentu ba ema ne’ebé serbisu la kole loron-loron, nomós maneira atu sira seluk ne’ebé sempre iha interese atu aprende liuhusi ideia inovadór sira bele simu ideia foun no depois aplika ho di’ak liután iha ida-idak nia serbisu fatin.
“Ha’u agradese katak dala-ida tan ita bele halo serbisu hamutuk hodi ajuda ita-nia manorin sira hanorin istória ba estudante sira iha 3⁰ siklu no sekundáriu ho loloos, nomós hodi uza metodolojia ativu no efetivu,” nia salienta.
Hanorin istória hanesan buat importante tebes, ne’ebé kada nasaun mak tenke kontrola no elabora ninia kurríkulu.
“Se ita aprende de’it ema seluk nia istória no kontestu maibé la hatene ita-nia rasik, ita sei hakotu ita-nia ligasaun ho ita-nia pasadu, no hanesan ne’e, ho ita-nia identidade. Atu jerasaun foun sira bele valoriza sira-nia kultura rasik, presiza estuda kona-ba ninia beiala sira-nia hahalok, di’ak no a’at, hodi bele kompreende-an rasik ho di’ak liután. Ne’e mós maneira atu asegura kompreensaun no ligasaun metin entre ema idade liu ona no foin-sa’e sira,” nia dehan.
Nune’e, apreende istória importante tanba bele ajuda kompreende tempu pasadu no influénsia tempu oras ne’e hodi bele halo estudante sira kompreende sira-nia pozisaun nu’udar sidadaun timoroan.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina