DILI, 17 dezembru 2024 (TATOLI)–Delegasaun Uniaun Europeia (UE) iha Timor-Leste ho estudante no profesór sira iha Universidade da Paz (UNPAZ) hamutuk hodi estabelese programa Asaun Rejionál Europeu ba Mobilidade Estudante ( ERASMUS, sigla inglés), hodi haruka estudante na’in-haat hala’o estudu iha Alemaña.
“Programa ne’e permite estudante no profesór sira hodi estuda iha rai-li’ur, ho apoiu husi bolsa estudu ne’ebé kobre propina, viajen, vistu no subsídiu ba alojamentu. To’o agora, timoroan na’in-72 maka hetan benefísiu hosi programa ne’e,” Embaixadór UE iha Timor-Leste, Marc Fiedrich, informa iha resintu UNPAZ, Ai-mutin, tersa ne’e.
UE nia polítika maka hakarak atu asegura sirkulasaun livre ba ema nian, sasán, servisu nomós kapitál iha merkadu internu, promulga lejislasaun sira iha justisa, asuntu internu, no mantein polítika komún sira kona-ba komérsiu, agrikultura, peska no dezenvolvimentu rejionál.
“Asaun konkretu ida husi implementasaun polítika hirak ne’e maka atu ajuda hasa’e asesu ba ensinu superiór iha nasaun parseiru sira liuhusi apoiu finansiamentu bolsa estudu,” nia akresenta.
Notísia relevante : Erasmus UNTL Seidauk Desloka
Sesaun informasaun ohin ne’e, dezeña atu sensibiliza oportunidade sira-ne’ebé oferese no motiva estudante sira husi Timor-Leste atu aproveita no aplika hodi estuda iha Europa liuhusi programa ERASMUS.
Estudante no profesór sira bele envolve-an individualmente ka tuir organizasaun iha programa ERASMUS hodi aproveita oportunidade sira ne’ebé programa ne’e fornese.
“Ha’u hakarak enkoraja universidade hotu-hotu iha Timor-Leste atu estabelese rede ho universidade sira husi nasaun Uniaun Europeia nian, ho nune’e programa bele fó benefísiu ba sosiedade no mós universidade ne’e rasik. Bainhira ita-boot sira hetan oportunidade atu estuda iha Europa liuhosi programa ERASMUS, ha’u iha serteza katak, ita-boot sira la’ós de’it hadi’a ita-boot sira-nia kualifikasaun akadémika. Ita-boot mós sei bele asesu ba fasilidade sira ho klase mundiál, no estuda ho estudante sira husi nasaun no orijen oin-oin. Enkuantu klase barak iha universidade europeia sira utiliza lian inglés, maibé eziste mós posibilidade atu estuda iha lian europeia sira seluk,” nia akresenta.
Vise-Reitór Asuntu Akadémiku, Joaninho Xavier, hateten, programa ERASMUS ne’e di’ak tebes tanba lori estudante sira ba apreende iha nasaun seluk hafoin sira fila mai kontinua iha Timor-Leste.
“Kada tinan ita haruka ita-nia estudante sira na’in-haat ba nomós dosente na’in-tolu ka na’in-haat ba halo estudu komparativu, estudante sira ba semester ida iha ne’ebá. Sira ba iha área relasaun internasionál ho estudu ba pás. Programa ida-ne’e ita hahú iha tinan 2022, no iha tinan ida-ne’e ita la konsege haruka ita-nia estudante ba tanba klima ne’e malirin tebes, entaun tinan oin foin haruka sira ba atu estuda iha Alemaña,” nia dehan.
Nia iha esperansa, iha futuru estudante barak mak bele kompete nune’e estudante husi UNPAZ bele susesu barak liután. Ne’ebé sira sei ba apreende matéria iha ne’ebá durante fulan-neen no valór sira-ne’e sei transfere mai fali iha ne’e mak bele aplika.
Benefisiáriu ba programa ERASMUS, Igidio Da Conceição, sente kontente tanba ida-ne’e nu’udar oportunidade di’ak ba nia atu hakle’an nia koñesimentu iha universidade seluk.
“Ami tuir teste no ikus mai ami mak sai benefisiáriu ba programa refere, pesoalmente sente orgullu tanba ida-ne’e nu’udar esperiénsia foun ida mai ha’u atu bá apreende sira-nia kultura no siénsia iha ne’ebá. Ne’ebé ba atu hakle’an liután ita-nia koñesimentu no abilidade iha área ne’ebé ita hili,” nia tenik.
Kritériu sai benefisiáriu ba programa ERASMUS ne’e mak dahuluk tenke halo kooperasaun ho UNPAZ, depois fó teste ba estudante sira-ne’ebé hakarak bá, ne’ebé iha abilidade iha lian inglés no iha esperiénsia di’ak, hafoin hatama CV no entrevista hodi halo selesaun no ikus mai hatene rezultadu.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina




