iklan

EDUKASAUN

FDCH sujere ME atensaun ba ESJ hodi kompete iha bolsa estudu

FDCH sujere ME atensaun ba ESJ hodi kompete iha bolsa estudu

ilustrasaun bolsa estudu. Imajen/Espesiál

DILI, 09 janeiru 2025 (TATOLI)—Diretór Ezekutivu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH, sigla portugés), Júlio Aparício, husu ba Ministériu Edukasaun (ME) atu tau atensaun didi’ak ba Ensinu Sekundáriu Jerál (ESJ) sira nune’e bele kompete iha bolsa estudu.

Diretór nota, bolsa estudu ne’ebé oferese husi Governu durante ne’e estudante husi eskola privada no Centros de Aprendizagem e Formação Escolar (CAFE) sira mak kompete tanba kestaun lian.

“Bolseiru ne’ebé hala’o estudu iha rai-li’ur no rai-laran maioria husi eskola CAFE, Santo Inâcio Loiola no eskola privada sira seluk. Ensinu Sekundáriu Jerál ne’e difísil tebes atu asesu ba lian inglés di’ak nune’e bainhira atu bá estuda iha rai-li’ur ne’e difísil tebes. Tanba ne’e mak husi esperiénsia, ita-boot sira bele habelar informasaun atu diretór eskola sira, Diretór Servisu Edukasaun munisipál sira tau-matan ba kondisaun ne’e tanba maioria Ensinu Sekundáriu Jerál sira nia portugés no inglés ne’e difísil uitoan, la’ós ladi’ak maibé tenke hadi’a,” Diretór informa iha ninia knaar fatin, kinta ne’e.

Nia dehan, Servisu Edukasaun munisipál no Diretór eskola sira tenke tau-matan didi’ak tanba edukasaun ne’ebé di’ak bele sai baze ba dezenvolvimentu.

“Diretór kada eskola sira tenke haree no Servisu Edukasaun munisipál tenke tau-matan ba ida-ne’e. Edukasaun iha área Ensinu Báziku ne’e importante tanba baze ba dezenvolvimentu ne’e hahú husi Ensinu Báziku sira,” nia akresenta.

Notísia relevante : Profesór 17 hetan bolsa estudu mestradu husi Embaixada Indonézia

Universidade sira iha rai-li’ur ne’e barak mak hakarak serbisu hamutuk ho FDCH atu lori timoroan sira kontinua estudu maibé dalabarak timoroan sira abilidade iha lian.

“Tanba ema barak mak hakarak serbisu hamutuk ho FDCH para ita haruka ita-nia bolseiru sira maibé realidade ita uitoan de’it  mak hatene inglés no portugés. Ida-ne’e ita labele fó sala ba ema, ita tenke hadi’a sistema edukasaun, la’ós fó sala ba Ministériu Edukasaun de’it, maibé inan-aman no bin maun sira mós iha responbilidade tau-matan, labele fó sala de’it ba Ministériu Edukasaun no Sekretaria Estadu Tékniku Vokasionál, maibé ita hotu iha dever atu tau-matan ba sira,” Diretór katak.

Ho ida-ne’e, Diretór ezekutivu FDCH husu ba ME liuhusi Servisu Edukasaun munisipál no Diretór eskola sira atu hadi’a polítiku no maneira hanorin, nune’e estudante sira bele kompete iha bolsa estudu sira.

“Husi esperiénsia ne’e, ha’u hakarak dehan Ensinu Sekundáriu Jerál sira presiza hadi’a fali sira-nia maneira, polítika, no estratejia nune’e bele promove ita-nia estudante sira kompete iha bolsa sira,” nia tenik.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!