DILI, 17 Marsu 2025 (TATOLI)—Governu Austrália apoia Ministériu Saúde liuhosi Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSPTL) hodi fó formasaun ba pesoál saúde na’in-15, hodi halo prevensaun ba kankru serviks iha Timor-Leste.
INSPTL hetan apoiu husi ekipa planeamentu familiár Austrália liuhusi fó formasaun ba pesoál médiku sira kona-ba oinsá hasa’e sira-nia kapasidade koñesimentu iha triajen sedu ba kankru serviks.
“Ida-ne’e formasaun dahuluk iha Ministériu Saúde, kona-ba kankru serviks. Hanesan ita hatene katak kankru serviks fó ameasa ba feto sira iha TL no kankru serviks sai mós kazu ne’ebé aas tebes iha TL. Tanba ne’e, formasaun ne’e dedika ba parteira no médiku espesialista sira iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV),” Diretora Saúde Públika, Joana Marques ba jornalista sira iha Kaikoli, segunda ne’e.
Nia afirma, ho formasaun ne’e, ofisiál médiku sira bele disemina informasaun oinsá halo triajen sedu ba kankru serviks ba feto sira iha Timor-Leste.
“Formasaun ne’e sei hala’o durante loron sanulu (10), kompostu loron lima teoria no loron lima pratika iha INSPTL. Pratika ne’e inklui foti amostra no halo analiza,” nia hateten.
Iha fatin hanesan, Xefe Departamentu Saúde Infantil Ministériu Saúde, Lúcia Barreto, informa katak kestaun iha formasaun ne’e atu esplika métodu inovativu foun hodi foti amostra.
“Ho métodu foun ne’e, bele ajuda feto sira atu halo triajen rasik nune’e bele garantia prevensaun sedu liuliu ba kankru serviks,” nia dehan.
Tuir dadus husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), kankru serviks hanesan moras daruak iha mundu, no Timor-Leste nu’udár nasaun 109 iha mundu ho kazu kankru serviks aas liu iha mundu ho 0.40%.
Moras kankru serviks mak moras kankru servís (bebé fatin nia rohan). Kuaze kazu moras kankru serviks kauza husi vírus ho naran Papilomavirus Umanu (HPV). Ida ne’e vírus baibain ne’ebé kuaze ema hotu iha tempu ruma bele hetan iha sira-nia moris. Ida ne’e sei hela iha isin ba tinan barak no baibain la fó problema ruma.
HPV ne’e baibain da’et wainhira kulit kona malu. HPV iha servís ne’e da’et liuhusi relasaun seksuál ho ema ho kualkér jéneru. Ida-ne’e bele liuhusi relasaun seksuál ho vajina, orál ka anus ka kaer iha área jenitál ka uza brinkedu seksuál. Tipu HPV balun de’it mak bele hamosu moras kankru serviks. Ida-ne’e bolu ho naran tipu risku aas. Tipu HPV ne’ebé hamosu moras kankru serviks la hatudu sintoma ruma.
Hetan HPV ne’e la nesesariamente signifika katak ita sei iha mudansa ba ita-nia sélula ka moras kankru. Maizumenus ema na’in-9 husi na’in-10 nia isin sei naturalmente halakon infesaun ne’e iha tinan rua nia laran. Maski nune’e, iha kazu uitoan iha-ne’ebé HPV iha servís bele sai infesaun ne’ebé persistente. Infesaun persistente ho risku HPV aas bele halo sélula iha ita-nia servís muda, no mudansa ida-ne’e bele dezenvolve hodi sai moras kankru serviks.
Ezame-médiku servikál bele prevene ema hetan ka dezenvolve moras kankru serviks iha faze ne’ebé sedu. Deteksaun no tratamentu sedu bele prevene maizumenus ema mate na’in-8 husi 10 ho moras kankru serviks.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade