Hosi: Dionísio Babo Soares
Reflesaun semanál
Semana balun liuba ha’u halo reflesaun badak kona-ba importánsia hanoin krítiku no literasia mídia nian hodi kombate fake news (hoax) no salva demokrasia. Pergunta saida maka ne’e no tanbasá maka presiza “pensamentu krítiku” no literasia mídia nian?
Iha era dijitál, demokrasia hasoru dezafiu sem-presedente tanba proliferasaun informasaun sala no notísia falsa sira (HOAX). Fenómenu sira-ne’e ameasa atu sobu fundasaun sosiedade demokrátiku nian hodi distorsa diskursu públiku, polariza komunidade no halakon konfiansa iha/ba instituisaun demokrátiku sira.
Atu salvaguarda demokrasia, importante tebes atu haburas “hanoin krítiku no literasia mídia” nian entre sidadaun. Mai ita esplora tanba saida maka abilidade ka kapasidade sira-ne’e esensiál no oinsá sira bele kombate propagasaun (habelar) informasaun sala no notísia falsa!
Ameasa husi informasaun sala no notísia falsa
Informasaun sala no notísia falsa (hoax) la’ós buat foun, maibé nia impaktu sai boot liuhosi internet no mídia sosiál sira. Plataforma sira-ne’e permite informasaun falsa atu espalla lalais no belar, dala-barak ultrapasa esforsu ne’ebé ema la estadu halo atu hadi’a la prevene hoax. Informasaun sala né bele mai ho forma oioin, hosi (1) fabrikasaun direta to’o títulu sira ne’ebé laloos no (2) imajen sira ne’ebé manipuladu. Notísia falsu, liuliu, dezeña atu lohi no manipula opiniaun públika, dala barak ba benefísiu polítiku ka finanseiru. Ezemplu mak ita hare mídia online oinoin ne’ebé halo propaganda polítika iha facebook.
Konsekuénsia hosi informasaun sala no notísia falsa sira ne’e klean no bele manipula ema hodi fiar. Informasaun hoax sira ne’e bele influénsia eleisaun sira, insita violénsia, no estraga esforsu saúde públika nian, hanesan haree durante pandemia COVID-19. Aleinde ne’e, sira kontribui ba erozaun konfiansa iha mídia tradisionál no instituisaun demokrátiku sira, hodi kria rai ne’ebé demokrátiku nakfilak ba autoritarizmu no estremizmu.
Papel “pensamentu krítiku” nian
Pensamentu krítiku nu’udar abilidade atu (1) analiza informasaun ho objetivu, (2) avalia evidénsia, no (3) forma julgamentu sira ne’ebé razoavel. Iha kontestu kombate informasaun sala ka fake news, hanoin krítiku ne’e permite ema atu (1) kestiona validade informasaun ne’ebé sira hasoru, (2) identifika prejuizu sira, no (3) distingue entre fonte ne’ebé kredível no ne’ebé la konfiável.
Enkoraja hanoin krítiku envolve hanorin ema ida-idak atu:
Husu pergunta: Sé mak fonte ba informasaun neʼe? Evidénsia saida maka apoia ka fundamenta informasaun ida-ne’e? Saida maka prejuizu (konsekuénsia) potensiál ne’ebé bele mosu?
Avalia evidénsia: Avalia kualidade no konfiabilidade hosi evidénsia ne’ebé aprezenta. Ida-ne’e bazeia ba faktu sira, opiniaun peritu sira-nian, ka konta anekdótiku/ asumsi de’it?
Konsidera perspetiva múltiplu
Komprende katak kestaun sira né bele sai kompleksu no iha aspetu oioin, ita bele konsidera pontu-de-vista oioin atu bele fornese komprensaun ida ne’ebé ekilibradu no olístiku liu.
Hodi haburas hanoin krítiku, ita fó kbiit ba sidadaun atu sai konsumidór informasaun ne’ebé iha dixernimentu (kapasidade dijesta), ne’ebé bele reziste (tajan aan) ba atrasaun konteúdu sensasionalista no enganozu nian.
Importánsia husi literasia mídia nian
Literasia mídia nian komplementa hanoin krítiku hodi ekipa indivíduu sira ho abilidade atu navega iha paizajen mídia nian ne’ebé kompleksu. Literasia mídia nian envolve (1) komprensaun oinsá mensajen mídia nian kria, (2) distribui no (3) konsume. Ida-ne’e mós inklui rekoñese kontestu ekonómiku, polítiku no sosiál sira ne’ebé forma konteúdu mídia nian.
Komponente xave sira hosi literasia mídia nian inklui:
Análize fonte: Identifika orijen informasaun nian no avalia ninia kredibilidade.
Análize konteúdu: Komprende tékniku sira ne’ebé uza hodi atrai no konvense audiénsia sira, hanesan apelu emosionál no enkuadramentu.
Komprensaun kontestuál: Rekoñese kontestu sirkunstansiál (seluk) ne’ebé mensajen sira mídia nian prodús no konsume, inklui influénsia hosi propriedade mídia no publisidade.
Edukasaun literasia mídia nian bele integra iha kurríkulu eskolár, programa komunitáriu, no kampaña sensibilizasaun públiku. Liuhosi promove literasia média, ita bele ajuda individuu sira sai konsumidór mídia ne’ebé kritiku no informadu liután, hodi hamenus impaktu hosi informasaun sala no notísia falsa sira.
Konklusaun
Atu salva demokrasia, importante tebes atu enkoraja hanoin krítiku no literasia mídia nian. Abilidade sira-ne’e esensiál atu kombate propagasaun informasaun no notísia falsa sira, ne’ebé sai ameasa signifikativu ba sosiedade demokrátiku sira. Ida ne’e importante atu haburas ita-nia sidadaun ne’ebé informadu liu no iha dixernimentu, no bele proteje integridade diskursu públiku nian, hametin instituisaun demokrátiku sira, no promove demokrasia ida ne’ebé reziliente no vibrante liu.