iklan

BOBONARU, MUNISÍPIU

Komputadór iha Konservatóriu Rejistu Sivíl Bobonaru limitadu

Komputadór iha Konservatóriu Rejistu Sivíl Bobonaru limitadu

Koonservadór Rejistu sivil Munisípiu Bobonaru, Mariano Soares. Imajen Tatoli/Sergio da Cruz.

BOBONARU, 28 Maiu 2025 (TATOLI)—Departamentu Konservatóriu Rejistu Sivil iha Diresaun Konservatoriu Servisu Rejistu Notariadu, delegasaun territoriál Munisípiu Bobonaru, durante ne’e enfrenta problema komputadór limitadu, tanba daudaun ne’e konservadór na’in-tolu uza lisuk komputadór unidade ida de’it mak hodi prodús dokumentu sertidaun Nacsimentu RDTL, sertidaun Kazamentu, sertidaun óbitu no dukumentu seluk tan.

Asuntu ne’e hato’o husi Koonservadór Rejistu sivil Munisípiu Bobonaru, Mariano Soares, durante sai oradór ba atividade Workshop kona-ba Violensia Domestika bazeia ba jéneru, ba Labarik no Labarik Feto ho Ema ho Defisiénsia (EhD) ne’ebé organiza husi Organizasaun Naun Governamentál Naroman ba Futuru iha Salaun Krus Vermella Timor-Leste (CVTL, sigla Portugé) Filiál Maliana, kuarta ne’e.

Konservadór ne’e justifika problema ne’e kauza atendementu lentu no prejudika komunidade tenke forma naruk inklui hein kle’ur tebes mak foin asesu dokumentu hirak ne’e.

Notísia Relevante: Mákina prodús BI avaria dezde 2018, Notariadu Bobonaro husu MJ solusiona

“Ami kondisaun iha ne’ebá, tanba saida mak atendementu lentu, iha rejistu sivíl iha ne’ebá ami komputadór ida de’it, depois antigu tiha ona entaun komputadór ne’e mak tenke uza ba halo sertidaun nacsimentu, nasimentu, kazamentu no óbitu, entaun ami hadau-malu la halimar. Maibé, ami esforsu para halo atendementu, ne’e ita-nia kondisaun mak hanesan ne’e. Planu iha ka lae ne’e, kestaun na’i-ulun sira iha diresaun jerál nian. Ami tékniku halo servisu de’it, ami servisu tuir kondisaun, labele ba mak ita hi’it-liman,” Nia esplika hodi responde preokupasaun komunidade no líder komunitáriu sira-nian.

Aleinde ne’e, nia konfirma problema Rekursu Umanu mós sai fatór ida kuaze ba atendementu lentu no rezulta dukumentu barak mak pendent hela.

“Husi Janeiru 2025 ba kotuk, ha’u lahatene, iha altura ne’ebá konservadór iha Maliana ida de’it, nia atu asina Nacsimentu, Kazamentu, Óbitu, halo kompra venda, halo preokupasaun, entaun volume servisu boot. Maibé ema ida de’it, ne’e mak prejudika atendementu lentu, bele mós prejudika komunidade. Maibé, iha Janeiru 2025 sa’e mai ne’e laiha ona, tanba ami na’in-tolu (3) kedas mak iha ne’ebá ona. Ida ba notáriudu, ami na’in-rua konservadór, entaun ami asina lais dukumentu la pendent,” nia hateten.

Maske infrenta limitasaun fasilidade, maibé daudaun ne’e atendementu la’o normál kada-loron tuir oras servisu nian. Iha atendementu jerál ne’e fó prioridade ba Ema ho Defisiénsia sira, Idozu, Inan isin-rua, moras, estudante no sidadaun ne’ebé presiza dukumentu urjente.

“Ita sira ho kondisaun normál baibain hela ne’e tenke liu usi prosesu, forma tanba ema barak,” nia dehan.

Xefe suku Ritabou, postu administrativu Maliana, munisípiu Bobonaru, Maximiano dos Santos Araújo, husu ba diresaun Jerál Konservatóriu Rejistu Notariadu liuliu Ministériu Justisa atu toma atensaun no tau iha planu prioridade hodi rezolve iha tinan oin, tanba DKSRN Munisípiu Bobonaru kada loron halo atendementu ba komunidade ho númeru boot.

Líder komunitária ne’e mós preokupa, tanba dezde 2021 to’o agoram DKSRN Bobonaru kontinua emite kartaun Billete Identidade (BI) provizóriu ba komunidade ne’ebé uza surat-tahan mutin de’it.

“Surat tahan ne’e validu tinan lima. Ha’u lahtene tanba saida mak ita sei uza. Atu halo ida hanesan eleitorál ne’e, ita-nia Governu mak la prevee osan para atu halo buat ida ne’e ka osan mak laiha,” Maximiano afirma.

Oportunidade ne’e, Xefe suku Odomau, postu administrativu Maliana, Cirilio Sirio Berre, rekomenda ba Ministeriu Justisa atu tau prioridade iha Orsamentu Jerál Estádu tinan 2026 hodi halo konstrusaun foun tanba espasu iha edifisíu DKSRN Munisípiu Bobonaru atuál la sufisiente.

Nia argumenta, nesesita duni Governu atu hadi’ak kondisaun tanba DKSRN Munisípiu Bobonaru kada tinan kontribui reseita ba kofre Estadu.

“Haree took kondisaun no situasaun iha ne’ebá. Ha’u hanoin ladún di’ak ona atu halo atendementu ba ema ho lubun boot ida henesan ne’e. Se bele, ita haree oinsá mak tau planu hodi rezolve fatin ruma ho nia kondisaun tomak,” nia dehan.

Aleinde ne’e, Koordenadora Advokasia Asosisaun Halibur Defisi’ensia Rejiaun Oeste (AHDRO), Maria Fátima Gouveia, reforsa Governu presiza halo konstrusaun foun tanba edifisíu atuál laiha espasu ka asesiblidade ba Ema ho Defisiénsia sira.

“Fatin ne’ebá ami defisiénsia difisíl asesu, tanba eskada hotu de’it no laha rampa. Ami maluk sira ho kadeira-roda ne’e sa’e labele, ida ne’e ita presiza haree,” nia rekomenda.

Enkuantu tuir dadus ne’ebé Tatoli asesu, to’o agora DKSRN Munisípiu Bobonaru laiha tranporte tantu motorizada no karreta operasionál, problema ne’e implika ba servisu no obrigatóriu funsionáriu sira tenke utiliza transporte privadu hodi halo servisu iha terrenu liuliu ba foti pasaporte iha Dili.

Notísia Relevante: Rejistu Notariadu Bobonaru rekolla reseita $43,525 iha trimestre dahuluk

Jornalista : Sergio da Cruz

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!