DILI, 03 Juñu 2025 (TATOLI)–Diretór Ezekutivu Fórum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL), Valentim da Costa Pinto, sujere ba Governu atu investe ih setór produtivu sira ne’ebé bele sai instrumentu ba dezenvolvimentu ekonomia iha ámbitu adezaun sai membru plenu ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).
“Hanesan sosiedade sivíl nia observasaun interna, Governu tenke investe maka’as ba setór produtivu sira-ne’ebé bele sai hanesan instrumentu ba ita-nia dezenvolvimentu ekonomia, tanba ASEAN ne’e plataforma ekonomia. Entaun, Governu tenke diversifika rendimentu aleinde mina no gás atubele ajuda investe ba setór importante sira seluk hanesan infraestrutura bázika, saúde, edukasaun, turizmu no agrikultura,” Diretór Ezekutivu hato’o iha edifísiu FONGTIL, Kaikoli, Tersa ne’e.
Nia konseidera, setór hirak ne’e sai fonte ba dezenvolvimentu ekonomia nune’e neneik bele iha plataforma forte atubele iha kompetisaun merkadu rejionál ba futuru mai.
“Ami haree ita-nia dezenvolvimentu ekonomia sei natoon tanba ita sei dependénsia ba nesesidade bázika husi importasaun,” nia akresenta.
Notísia relevante : CCI-TL solisita Governu prepara polítika di’ak apoia negósiu bainhira tama ASEAN
FONGTIL mós nota katak Governu submete aplikasaun atu sai membru ASEAN desde tinan 10-resin ona.
“Timor-Leste hetan notísia di’ak atu sai membru plenu ASEAN iha Outubru tinan ne’e, liuhusi konsensu husi membru sira. Timor-Leste nia esforsu hodi priense pilár no rekezitu ba adezaun ninia kuaze ita konklui, hanesan pilár kona-ba ekonomia, polítika, no seluk. Entaun buat sira-ne’e hotu hatudu katak ita priense ona rekezitu, tanba ne’e mak membru ASEAN sira seluk simu ona ita,” nia katak.
Aleinde ne’e, haree mós katak iha nesesidade atu investe iha setór produtivu tanba demanda iha rai-laran presiza atu investe hodi minimiza númeru dezempregu iha rai-laran.
Diretór Ezekutivu dehan, sirkulasaun osan ne’e barak liu iha rai-laran ne’e di’ak liután tanba bainhira sosa sasán husi rai-li’ur signifika kontribui ba ema-nia merkadu.
“Tanba ne’e tenke minimiza produtu importasaun hodi kontinua asegura produtus interna. Nune’e, husi agora ita tenke hanoin ona katak ita tama ASEAN ne’e fó vantajen ka la fó vantajen maibé ita tenke hanoin oinsá mak atu aproveita didi’ak envolvimentu ba partisipasaun ASEAN atu fó buat di’ak ruma ba nasaun no kontribui ekonomia ne’e bele sa’e inklui hadi’a Estadu ne’e ho di’ak, nune’e ita bele sukat vantajen husi integrasaun ida-ne’e,” nia tenik.
Diretór Ezekutivu FONGTIL rekoñese, sosiedade sivíl nia papél mak kontinua halo advokasia konstrututivu hodi fó hanoin ba Governu atu jere maturidade ho di’ak, asegura sidadaun sira-nia partisipasaun tanba ne’e hanesan rekezitu ida iha liberdade espresaun ne’ebé sai indikadór ba igualdade demokrasia.
Jornalista : Alexandea da Costa
Editora : Julia Chatarina





