DILI, 11 Jullu 2025 (TATOLI)—Diretór Fundasaun Mahein (MF), Nelson Belo sujere Governu liuhusi Diresaun Nasional Transporte Terrestre (DNTT) no Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhusi Departementu Tránzitu Seguransa Rodoviária presiza sensibiliza kódigu estrada ba komunidade hodi hatene loloos kódigu estrada nú. 6/2003 espesialmente artigu nú. 120°.
Notísia Relevante:
Diretór Fundasaun Mahein, Nelson Belo, hateten implementasaun kódigu estrada kuaze teorikamente la’o maibé prátikamente mak la la’o tanba Timor-Leste iha ona lei ba asuntu ne’e mak nú. 6/2003, maibé laiha sensibilizasaun ida-neʼebé mak kle’an ba sosiedade sira hodi kumpre lei refere.
“Tamba laiha sensibilizasaun barak entaun ema la komprende kona-ba lei ne’e. Seluk tan, governante sira impoen lei de it maibé la kria mekanizmu ida-neʼebé bele apoia ema hodi hakruuk ba lei ne’e,” Diretór ne’e informa ba jornalista iha ninia knaar fatin, iha Bairru Sentrál kinta (10 Jullu 2025) ne’e.
Oinsá mak iha sensibilizasaun para inan-aman mós bele hatene kona-ba lei ne’e hodi kontola sira-nia oan sira, katak oan sira iha idade hira mak bele sosa motorizada ba sira no bele lori motorizada no karreta ka lae, tanba ne’e mak lei ne’e tenke aplika halo didi’ak.
“Se lae, impaktu ba menoridade sira-neʼebé kondús motorizada iha sidade urbana ne’e, vítima mate barak ona hanesan halai ho velosidade aas hamosu soke to’o mate no sira mós dalaruma la uza kapasete,” nia esplika.
Tanba, nai dehan, ema balun ba halo tratamentu karta kondusaun karreta no motorizada nian (SIM) barak liu mak sosa de’it, ba tuir teste tama roda sira-ne’e ladun iha liuliu mós mikrolet sira ne’e halai derepente baku lampu sen para ona.
“Aleinde ne’e mós, ita haree transporte nakonu iha fatin fatin, entaun Governu laiha mekanizmu ida atu halo parajen hodi hetan reseitas (income) maske transporte sira para iha minutu ka oras balun nia laran,” nia hatutan.
Governu tenke halo kampaña konsiensializasaun nasionál (kesadaran) ba ema sira-neʼebé mak lori karreta atu ingata ho sinál tránzitu sira-ne’e, tanba sira kondús karreta hanesan dalan ne’e sira-nian rasik maibé lahatene katak dalan ne’e públiku no ema seluk mós halo movimentu hotu.
“Polisia sira mós la hamriik iha fatin-fatin sira-ne’ebé baibain mosu engrafamentu, tanba ne’e mak Fundasaun Mahein rekomenda tenke iha modelu alternativa balun hodi utiliza,” nia hateten.
Nune’e, nia rekomenda tratamentu integradu ne’e husi liña ministeriál sira-neʼebé iha kompeténsia hodi servisu hamutuk hanesan Diresaun Nasionál Transporte Terrestre, Ministériu Interiór liuhusi PNTL, Ministériu Edukasaun no Ministériu Juventude Desportu Arte no Kultura.
Fundasaun Mahein nia análiza no polítika rekomendasaun ba regulasaun tráfiku estrada iha sidade Dili mak hanesan;
- Jestaun integradu ba tráfiku urbanu
- Dezenvolve planu jestaun tráfiku komprensivu ida: Estabelese planu ida ba sidade tomak ne’ebé aborda aspetu hotu-hotu mobilidade nian, inklui karreta-motorizada, ema la’o ain sira, siklista sira, no transporte públiku. Regularmente atualiza planu ida-ne’e hodi reflete nesesidade no kresimentu ne’ebé muda.
- Implementa Sistema Transporte Intelijente (ITS): Uza monitorizasaun tráfiku iha tempu reál, sinais tráfiku adaptativu, no análiza dadus hodi optimiza levél tráfiku no hamenus engrafamentu.
- Projetu Jestaun Tráfiku nian ba Konstrusaun: Presiza planu jestaun tráfiku nian ne’ebé detallu ba obra estrada nian hotu-hotu, dezenvolvimentu foun sira no eventu boot sira hodi garante seguransa no minimiza interupsaun sira.
- Transporte públiku no modu alternativu sira
- Investe iha Transporte Públiku: Hadi’a servisu sira kareta boot, konsidera dalan sira transporte rápidu autokarru nian (BRT) no asegura oráriu sira-ne’ebé konfiábel no frekuentemente hodi enkoraja mudansa ida husi karreta privadu sira ba transporte públiku.
- Promove transporte la’ós motorizadu: Dezenvolve infraestrutura ne’ebé seguru no asesivél ba la’o-ain no bisikleta inklui dalan no kruzamentu delikadu sira.
- Enkoraja Carpooling no Ride-Sharing: Fó insentivu sira ba transporte fahe malu, hanesan estasionamentu preferensiál ka redusaun taxa nian.
- Jestaun prokura no estasionamentu
- Polítika Estasionamentu Progresivu: Implementa eskema sira presu estasionamentu nian hodi jere demanda, hamenus viajen karreta nian ne’ebé la nesesáriu no dezenkoraja estasionamentu iha dalan ba tempu naruk. Troka estasionamentu mínimu sira ho másimu sira hodi liberta espasu urbanu ba uzu sira seluk.
- Presu konjestaun: Konsidera atu karrega veíkulu sira hodi tama iha área sira-ne’ebé nakonu liu durante tempu piku nian hodi enkoraja viajen sira-ne’ebé la’ós piku no uza transporte públiku.
- Dezeñu no seguransa rua nian
- Medida sira ba Kalma Tráfiku: Uza obstákulu sira ba velosidade, kruzamentu sira-ne’ebé aas, no dalan sira-ne’ebé kloot hodi hamenus tráfiku iha área rezidensiál no ema la’o ain barak, hodi hadi’a seguransa ba utilizadór hotu-hotu.
- Sinalizasaun no markasaun sira-ne’ebé klaru: Asegura katak sinál sira estrada nian, markasaun sira iha liña no kruzamentu ba ema la’o ain sira vizivél no iha manutensaun di’ak liuliu iha área sira ho taxa asidente aas.
- Kruzamentu sira-ne’ebé seguru: Dezeña fali kruzamentu sira hodi minimiza pontu konflitu sira, aumenta refujiu ba ema la’o ain sira no hadi’a vizibilidade.
- Uzu rai no integrasaun planeamentu urbanu
- Dezenvolvimentu Orientadu ba Tránzitu: Enkoraja dezenvolvimentu ho uzu mistu, ho densidade aas liu iha sentru transporte públiku sira-nia sorin hodi hamenus distánsia viajen no dependénsia ba karreta.
- Koordena Uzu Rai no Planeamentu Transporte: Aliña dezenvolvimentu foun sira ho infraestrutura transporte nian hodi garante asesibilidade no minimiza impaktu tráfiku nian.
- Apoiu institusionál no polítika
- Estabelese Autoridade Tránzitu Dedikadu ida: Kria ajénsia ida iha nivel sidade nian ne’ebé responsavel ba jestaun tránzitu, aplikasaun no koordenasaun ho departamentu sira seluk.
- Kolesaun Dadus Regulár no Relatóriu Públiku: Uza dadus tráfiku nian hodi informa desizaun sira, monitoriza efikásia polítika nian no fahe rezultadu sira ho públiku ba transparénsia.
- Envolvimentu Públiku: Envolve rezidente sira no parte interesada sira iha prosesu planeamentu nian hodi asegura katak polítika sira hatán ba nesesidade sira komunidade nian no hetan apoiu públiku nian.
- Aplikasaun no edukasaun
- Aplikasaun Lei ne’ebé Konsistente: Asegura katak lei sira tránzitu nian aplika ho justu no konsistente, ho penalidade sira ba violasaun sira hanesan halai ho velosidade maka’as, estasionamentu ilegál no kondusaun ho kuidadu.
- Kampaña Sensibilizasaun Públiku: Eduka públiku kona-ba regra tránzitu, seguransa, no benefísiu husi modu transporte alternativu liuhusi kampaña regulár.
Polítika sira-ne’e, adapta ba sidade sira ho karáterístika hanesan ho Dili, ne’ebé hanesan espasu limitadu ba orsamentu, no urbanizasaun ne’ebé buras sei ajuda kria ambiente urbanu ne’ebé seguru liu, efisiente liu no bele moris.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




