OEKUSI, 01 Agostu 2025 (TATOLI) – Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Saúde Luís de Jesus Neno, apela ba funsionáriu sira husi profisionál saúde, tantu iha ospitál, no sentru to’o postu saúde sira, atu presta servisu, kumpre étika profisionál saúde nian.
Apelu ofisiál ne’e, autoridade saúde ne’e hato’o, iha ámbitu enkontru avaliasaun ba progresu serbisu trimestre daruak nian hamutuk ho funsionáriu sira mai husi serbisu saúde rejionál, Servisu Nasionál Ambulánsia no Emerjénsia Médika (SNAEM, I.P), Ospitál Referál Oekusi, inklui sentru saúde postu saúde sira.
Notísia relevante:Dirijente saúde na’in-22 iha Oekusi hasa’e abilidade kona-ba jestaun lideransa
Nia hateten, objetivu husi enkontru avaliasaun ne’e, atu idaidak bele aprezenta progresu serbisu ba atinjimentu durante fulan tolu iha trimestre daruak nian, nune’e bele hamutuk hadi’a iha futuru mai.

Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Saúde, Luís de Jesus Neno, enkontru avaliasaun progresu serbisu trimestre daruak nian, hamutuk ho funsionáriu sira mai husi servisu saúde rejionál, SNAEM, I.P, Ospitál Referál Oekusi, inklui sentru saúde postu saúde sira.
Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini
“Primeiru tenke hatudu étika profisionál – serbisu ne’ebé di’ak ho profisionál. Tan ne’e, presiza iha relatóriu ho grafika ne’ebé di’ak, atu bele hafanu ita. Ho gráfiku ne’e mak bele sai hanesan matadalan ida katak, ita hamrik iha ne’ebé ona, oinsá planu ba oin? Xave mak ne’e presiza kumpre regra funsionáriu nian; tama no sai tuir oras, no atende komunidade sira ho di’ak no dignu tuir profisionál idak-idak nian,” nia informa liuhusi enkontru, iha salaun IADE Oekusi, ohin.
Nia esplika, indikadór ne’ebé fó mai husi Ministériu Saúde, tantu programa imunizasaun, Tuberkuloze (TBC), programa leprozu, saúde família no programa sira seluktan, presiza esforsa atu hasa’e kobertura sira, nune’e atinjimentu bele sa’e.
“Ne’ebé ohin, ita husu liuliu dixiplina tanba iha Oekusi, postu saúde 21, sentru saúde lima, ospitál referál ida no fatin tratamentu suku iha ona 12, entaun funsionáriu mós barak, atu susesu programa sira iha saúde mak kumpre étika profisionál,” nia apela.
Notísia relevante:Servisu Saúde Oé-Cusse lansa estratéjia lima hodi kombate moras lepra
Iha biban ne’e, Xefe Sentru Saúde Nítibe, Anton Caet, konsidera enkontru ne’e importante tanba objetivu atu haree dezenpeñu trimestre daruak nian, liuliu prestasaun serbisu durante fulan tolu nia laran, indikadór ne’ebé atinje, karik balu seidauk atinje, bele tau prioridade ba oin atu hadi’a.
“Étika profisionál ne’e importante. Ezemplu, iha sentru saúde Nítibe, baibain ami halo enkontru, ita ko’alia nafatin ba étika hodi atende ita-nia pasiente ho dignu, nune’e asegura ita-nia komunidade sira ho saúde di’ak. Ne’ebé, ami serbisu tenke tuir matadalan ne’ebé hatuur ona iha misaun no vizaun Ministériu Saúde nian,” nia dehan.
Vizaun no Misaun Ministériu Saúde Timor-Leste
Vizaun mak Garante populasaun Timor-Leste ne’ebé saudavel, ho asesu ba servisu saúde ne’ebé di’ak, justu no aseitadu, iha sistema saúde sustentavel. No, Misaun MS mak:
- Fornese servisu saúde ho kualidade ba hothotu, tuir prinsípiu justisa, ekuidade, no prioridade ba grupu vulneravel;
- Dezenvolve polítika no estratéjia saúde atu aumenta sistema saúde ida ne’ebé efikaz no sustentavel;
- Promove prevensaun no edukasaun saúde atu reduz moras, morbilidade no mortalidade;
- Fortalese partisipasaun komunidade iha promosaun saúde, liuhusi kolaborasaun ho Governu, ONG (Organizasaun Naun-Governamentál), Setór Privadu no komunidade lokál;
- Aumenta kapasidade profisionál saúde liuhusi formasaun no dezenvolvimentu kontinuu.
Misaun no vizaun ne’e (https://ms.gov.tl/vizaunmisaun) fó diresaun klaru ba funsionáriu saúde sira atu kumpre knaar ho étika, kompeténsia no empatia.
Notísia relevante:Tinan ne’e, Servisu saúde Oé-Cusse mellora atendimentu ba pasiente moras hada’et
Entretantu, Tuir dadus totál profisionál saúde no funsionáriu sira hamutuk 350, ne’ebé presta serbisu iha Ospitál Referál ida, sentru saúde lima, postu saúde 21 no fatin tratamentu suku 12 iha territóriu Oekusi.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





