DILI, 05 Agostu 2025 (TATOLI) – Banku Sentrál Timor-Leste lansa ona relatóriu Fundu Mina-rai iha trimestre daruak 2025 nian hamutuk billaun $18,74, kompara ho trimestre dahuluk billaun $18,25.
Reseita ne’ebé simu iha trimestre ne’e hamutuk tokon $12,2 no rendimentu brutu husi investimentu hamutuk tokon $735,86, kompostu husi kupaun ka funan no devidendu ne’ebé simu hamutuk tokon $148,80 no mudansa iha valór merkadu finanseiru mak 4,14%, kompara ho nia sasukat 4,15%.
“Totál osan ne’ebé dada sai husi Fundu Mina-rai hamutuk tokon $253,77, ne’ebé tokon $250 transfere ba konta Tezouru atu finansia Orsamentu Estadu no tokon $3,77 hodi selu kustu jestaun investimentu”, informa Diretór Ezekutivu BCTL, Tobias Ferreira.
Tobias haktuir katak dezde kriasaun Fundu Mina-rai, totál reseita aprosimadamente billaun $25,25, totál retornu husi investimentu iha merkadu finanseiru hamutuk billaun $11,22 ho média retornu anuál 4,56% no totál levantamentu husi finansia Orsamentu Estadu hamutuk billaun $17,91.
Relasiona ho situasaun merkadu finaseiru globál, Ofisiál Jestaun Risku iha Departamentu Jestaun Investimentu BCTL, Elígia Auxiliadora de Almeida, relata katak iha setór manufatura globál nia rekopera iha Juñu hafoin hetan kontrasaun iha Maiu. Rekoperasaun ne’e maioria kontribui husi nasaun prinsipál sira hanesan Estadu Unidu Amérika (EUA), Xina no Japaun.
Kreximentu ekonómiku EUA sukat husi produtu internu brutu (PIB) aumenta 3,0% iha trimestre daruak tinan ne’e hafoin hetan kreximentu negativu 0,5% iha trimestre dahuluk.
“Movimentu importasaun nian iha influensia maka’as iha kreximentu ekonómiku nian ba trimestre rua ne’e, tanba polítika tarifa ne’ebé anunsia durante fualn hirak nia laran”, nia esplika.
Nia haktuir katak merkadu empregu mós estavel no inflasaun mós sei estavel, maibé sei iha nivel aas liu Banku Sentrál EUA (Federal Reserve) nia alvu 2%. “Tanba ne’e Federal Reserve deside mantein taxa juru iha nivel 4.25-4.50% durante trimestre rua nia laran”.
Iha área Europa, Banku Sentrál Uniaun Europeia nian hatún taxa juru, tanba inflasaun ne’ebé besik ona banku sentrál nia alvu 2% nomós perspetiva ekonomia ne’ebé sei influensia maka’as husi polítika tarifa husi EUA.
Banku Sentrál Japaun nian projeta katak inflasaun sei estavel iha 2% iha 2027 maski presaun esterna no Banku Sentrál Austrália nian hatún taxa juru 0.25% durante trimsetre daruak hodi halo balansu ba dadus ne’ebé iha nomós inserteza sira ne’ebé bele kauza polítika komérsiu globál.
“Ho kondisaun sira ne’e fó efeitu pozitivu ba presu merkadu finanseiru globál. Merkadu asaun rekopera husi dezempeñu negativu. Taxa juru títulu nian mós tun ho presu aumenta. Movimentu hirak ne’e mak apoia dezempeñu investimentu Fundu Petrolíferu iha trimestre ida-ne’e”, konklui.
Notísia relevante: Fundu Mina-rai Timor-Leste hamutuk billaun $18,25
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





