iklan

EKONOMIA, EDUKASAUN

MTK konsidera teknolójia mak instrumentu ba empoderamentu

MTK konsidera teknolójia mak instrumentu ba empoderamentu

Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), Miguel Marques Gonçalves Manetelu. Imajen/Mídia MTK.

DILI, 25 Agostu 2025 (TATOLI)—Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), Miguel Marques Gonçalves Manetelu konsidera dezenvolvimentu teknolójia mak instrumentu ba empoderamentu la’ós eskluzaun.

Nia hateten, teknolójia dijitál mak fatuk-inan ba harii nasaun ida-ne’ebé inkluzivu, efisiente no kompetitivu, liuliu kona-ba hakbiit timoroan sira hodi kria dalan foun sira ba edukasaun, haburas inovasaun, hamosu empregu sira no hametin governasaun transparente.

“Onra boot ida atu hamutuk ho ita-boot sira ohin iha konferénsia internasionál importante ida-ne’ebé maka imperativu nasionál no realizasaun vizaun ida ne’ebé ita estabelese ba ita-nia an rasik iha dékada ida liubá,” Governante ne’e hateten ba jornalista sita hafoin semináriu internasionál ne’ebé realiza entre Ministériu Transporte Komunikasaun no parseria Telkomsel inklui Ministériu Edukasaun ho tema”Driving digital transformation in Timor-Leste: Leveraging open-source platforms for innovation and skills“, iha Sentru Konvensaun Dili (CCD), Kaikoli, ohin.

Tanba, nia dehan, iha Ministéria Transporte no Komunikasaun iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál 2011-2030 (PEDN 2011-2030), sei halo Timor-Leste ida iha-neʼebé ninia povu sei la izoladu tan, ligadu ho komunikasaun di’ak iha rejiaun hotu-hotu.

Governu rekoñese katak telekomunikasaun esensiál ba kapitál sosiál, dezenvolvimentu infraestrutura no kreximentu ekonómiku, nune’e ohin Governu hamutuk transforma vizaun ne’e ba realidade.

“Hamutuk ho ida-ne’e, ita ezekuta hela ita-nia PEDN ninia mandatu kona-ba literásia dijitál, integra ida-ne’e iha ita-nia sistema edukasaun hodi garante ita-nia foinsa’e sira bele uza internet ho produtivu no ho responsabilidade,” nia esplika.

Aleinde ne’e, nia mós haksolok ba interese husi parseiru globál hanesan Google no YouTube iha Timor-Leste, tanba sira-nia envolvimentu hatudu potensiál husi Timor-Leste nia futuru dijitál no subliña pré-rekizitu rua ne’ebé TL aborda ona: hametin Timor-Leste nia infraestrutura dijitál no investe iha literasia dijitál.

“Hirak-ne’e mak fundamentál ba ita-nia povu atu partisipa ho efetivu no responsabilidade iha ekonómia dijitál,” nia hateten.

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, hateten Ministériu Edukasaun iha kompromisu boot atu hadi’ak estudante sira-nia prosesu ensinu aprendizajen iha maneira oioin, inklui uza teknolójia dijitál.

“Ami foin reforma kurrikulu iha nivél 3° siklu, ho razaun boot-liu mak atu prioriza dezenvolvimentu ba esudante sira-nia kompeténsia sira iha sékulu 21 nian, hanesan kriatividade, komunikasaun, hanoin-krítiku no mós literásia dijitál,” Ministra ne’e informa.

Governante ne’e relata, transformasaun dijitál iha Ministériu Edukasaun hahú neineik-neineik. Iha tinan 2016, Ministériu Edukasaun hahú uza teknolójia dijitál hodi kontrola eskola sira-nia jestaun no aprendizajen, liuhusi aplikativu sira-neʼebé dezenvolve ba inspetór eskolár no mentór sira.

“Ami mós labele haluha apoiu ne’ebé mai husi Ministéria Transporte no Komunikasaun liuhusi TIK TIMOR, tanba lahó sira-nia envolvimentu ami la sei iha asesu nafatin ba programa sira-ne’ebé gratuita ba edukasaun hanesan Google Education Suite no Canva for Education,” nia dehan.

ME hein de’it kabel fibra-ótika ne’e atu tama ba eskola sira, hodi bele fornese internet ba manorin no estudante sira atu uza.

Nune’e, konferénsia loron ida-ne’e nian mosu pas-pas ba ami, no hein katak manorin sira sei aprende kona-ba oinsá bele uza teknolojia dijitál atu hadi’ak prosesu ensinu-aprendizajen, maibé no mós atu ajuda ho jestaun iha saladeaula no liuliu atu fasilita avaliasaun ba alunu sira.

“Ba estudante sira, imi-nia mundu dijitál dook liu ami ema boot nian. Enkoraja imi atu uza internet atu halo peskiza, buka informasaun no aprende no domina abilidade foun sira,” nia hateten.

Nune’e mós, nia komprende katak aprende dansa sira iha TikTok ka haree ema-nia fotografia iha Instagrám mak divertidu, maibé atividade sira-ne’e la sei dezenvolve imi-nia abilidade kognitivu no sosio-emosionál.

Reprezentante Google Indonézia, Olivia Husli Basrin, hateten durante iha semináriu internasionál ne’e nia sei aprezenta kona-ba poténsia ne’ebé fó benefísiu di’ak bainhira ita uza hodi aprende liuhusi plataforma google.

“Dezenvolvimentu plataforma google nian iha ho prinsípiu hodi aprende, aleinde ne’e la’ós de’it google maibé plataforma youtube mós uza hodi aprende buka referénsia foun, tanba ha’u baibain loke aplikasaun youtube hodi aprende kona-ba kulinária,” nia dehan.

Nia reforsa, tanba ne’e plataforma google ba edukasaun nia prezensa lori esperénsia lisaun lubuk ida-ne’ebé maka di’ak, inovativu no bele fó oportunidade ba ema hotu hodi asesu.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!