DILI, 16 Abríl 2026 (TATOLI) – Relatóriu foun husi Banku Mundiál konfirma katak adezaun Timor-Leste nian iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) bele sai hanesan “âncora” importante hodi aselera transformasaun ekonómika nasionál, maibé iha tempu hanesan, dezafiu sira ba kompetitividade no implementasaun reforma nian presiza nafatin rezolve ho urjénsia.
Iha Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste: Levelling Up: How ASEAN Membership Can Support Timor-Leste’s Economic Transformationa, ne’ebé fó sai ohin, Banku Mundiál afirma katak Timor-Leste iha momentu krítiku iha nia tranzisaun husi ekonomia ida-ne’ebé dependente ba petróleu ba ekonomia ida-ne’ebé produtivu liu bazeia ba esportasaun, abilidade, no setór privadu.
Relatóriu ne’e subliña katak, hamutuk ho ajustamentu fiskál sira, presiza aselera reforma estruturál sira hodi promove kreximentu ne’ebé lidera hosi setór privadu. Reforma sira ne’e inklui hadi’a asesu ba rai, transparénsia iha lisensiamentu negósiu, habelar asesu ba finansiamentu, hametin polítika kompetisaun, no hadi’a abilidade forsa traballu nian.
Notísia relevante:Dezempeñu ekonómiku Timor-Leste hatudu tendénsia pozitivu iha 2025 – Banku Mundiál
Banku Mundiál hanoin katak medida sira ne’e tenke hetan apoiu hosi investimentu sira iha setór edukasaun no saúde hodi hasa’e produtividade ba tempu naruk. Maski nune’e, ASEAN konsidera nu’udar elementu xave ne’ebé bele sai hanesan ânkora hodi aselera no koordena reforma hirak ne’e ho efetivu liután.
Tuir relatóriu ne’e, adezaun ba ASEAN fornese plataforma bazeia ba regra no enkuadramentu reforma ne’ebé bele ajuda aselera transformasaun ekonómika Timor-Leste nian.
Timor-Leste, ofisialmente, adere ba ASEAN iha tinan-2025, antes ne’e sai hanesan membru ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) iha tinan-2024. Tuir Banku Mundiál, adezaun rua ne’e fó oportunidade estratéjiku atu hametin integrasaun ekonómika rejionál no aselera dezenvolvimentu ekonómiku doméstiku.
Relatóriu ne’e mós avalia katak esperiénsia husi membru ASEAN sira uluk, hanesan Vietname, Kamboja, no la’ós, hatudu katak benefísiu boot liu husi integrasaun rejionál mosu bainhira nasaun sira bele hadi’a implementasaun polítika, partikularmente iha área fasilitasaun komérsiu, alfándega, no servisu investimentu.
ASEAN haree la’ós de’it hanesan instrumentu ida ba redusaun tarifa nian, maibé mós hanesan enkuadramentu ida-ne’ebé luan liu ne’ebé abranje setór servisu sira, investimentu, transporte, turizmu, polítika kompetisaun nian, no ekonomia dijitál.
Iha kontestu ida-ne’e, Timor-Leste nia susesu sei depende maka’as ba ninia abilidade atu hametin ninia instituisaun no sistema implementasaun sira.
Banku Mundiál nota katak Timor-Leste iha ona fundasaun importante lubuk ida iha fatin, inklui sistema alfándega automatizadu ASYCUDA World, Portál Informasaun Komérsiu, regulamentu atualizadu kona-ba saneamentu no fitosanitáriu (SPS), no loja ida de’it ba investimentu. Fundu Petrolíferu biliaun $18.6 mós sita hanesan buffer fiskál krusiál durante tranzisaun.
Maibé, relatóriu ne’e destaka persisténsia husi dezafiu sériu sira, partikularmente iha konsisténsia hosi implementasaun regulatóriu, no mós lakuna sira iha sistema alfándega nian, lisensiamentu, dijitalizasaun hosi servisu públiku sira, no mekanizmu sira rezolusaun disputa nian. Kondisaun sira-ne’e konsidera atu aumenta kustu negósiu nian no difikulta investimentu.
Esperiénsia husi Portu Baía Tibar nian maka ezemplu ida husi progresu iha reforma, iha ne’ebé tempu despaxu alfándega nian hetan redusaun husi semana rua ba deíit kuaze k loron haat. Maibé, Banku Mundiál subliña katak dezafiu sira tuirmai maka asegura katak reforma sira ne’e bele implementa ho alarga iha sistema komérsiu no servisu públiku sira.
Relatóriu ne’e mós introdús kuadru “Four D”, nu’udar dezeñu entrega (submisaun), disiplina, no dezenvolvimentu, nu’udar aprosimasaun ida atu operasionaliza adezaun ASEAN nian nu’udar motór ida-ne’ebé bele sukat no sustentável ba reforma ekonómika.
Iha parte seluk, Banku Mundiál fó avizu katak integrasaun rejionál mós lori dezafiu sira, inklui aumentu presaun kompetitiva sira ba empreza doméstika sira. Maibé, impaktu sira-ne’e konsidera manejavel liuhosi períodu tranzisaun tarifa nian no hametin kompetitividade nasionál.
Risku fiskál sira hosi liberalizasaun komérsiu mós konsidera hanesan relativamente limitadu, haree ba kontribuisaun modestu hosi taxa importasaun sira ba reseita Estadu nian.
Aleinde ne’e, implementasaun graduál no reforma fiskál sira ne’ebé luan liu konsidera atu ajuda mantein estabilidade fiskál.
Relatóriu ne’e subliña katak, tinan lima oin mai sei sai períodu krítiku ida ba Timor-Leste, partikularmente iha preparasaun atu hametin implementasaun reforma, hasa’e kompetitividade, no masimiza benefísiu tomak husi adezaun ba ASEAN.
Liuhusi hametin instituisaun sira, hadi’a efisiénsia servisu públiku sira nian, no reforma sira ne’ebé konsistente, Banku Mundiál avalia katak Timor-Leste iha oportunidade atu halo ASEAN sai la’ós de’it símbolu integrasaun rejionál nian maibé mós nu’udar motor xave ida ba kreximentu ekonómiku iha tempu-naruk.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




