DILI, 16 abríl 2026 (TATOLI) – Dezempeñu ekonómiku Timor-Leste hatudu tendénsia pozitivu iha 2025 maibé estrutura kreximentu ekonómiku kontinua ki’ik tanba gastu governu depende maka’as ba levantamentu Fundu Petrolíferu, tuir análize Banku Mundiál.
Banku Mundiál avalia katak dezempeñu ekonómiku hatudu tendénsia pozitivu, ho kreximentu Produtu Internu Brutu (PIB) la’ós-petrolíferu ho pursentu 4,5, aas liu dezde 2014 maske alkansa ida-ne’e, dezafiu estruturál fundamentál sira kontinua sustenta sustentabilidade ekonómika nasaun nian.
Tuir “Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste: Hasa’e Nível: Oinsá Membru ASEAN Bele Suporta Transformasaun Ekonómiku Timor-Leste nian,” ne’ebé fó sai iha loron 16 fulan-Abríl tinan-2026, hatudu katak kreximentu ekonómiku sa’e tanba hetan apoiu hosi estabilidade polítika, investimentu infraestrutura ne’ebé kontinua, no emerjénsia husi atividade setór privadu nian.
Reseita impostu doméstiku aumenta maka’as ho pursentu 31.6, enkuantu númeru turista estranjeiru sira aumenta ho pursentu 40.1. Aleinde ne’e, empregu iha setór naun-petrolíferu aumenta pursentu 27.6 entre 2021 no 2024, aumenta maizumenus traballadór 14,400.
Fundu Petrolíferu Timor-Leste nian mós hatudu reziliénsia, ho saldu ne’ebé atinji billiaun $18,6 to’o tinan-2025 nia rohan, maka’as liu duké projeta uluk, hetan apoiu husi retornu investimentu ne’ebé sólidu no jestaun ne’ebé prudente.
Kreximentu ekonómiku kontinua ki’ik
Maski nune’e, Banku Mundiál subliña katak estrutura kreximentu ekonómiku kontinua ki’ik no depende maka’as ba gastu Governu nian ne’ebé finansia liuhusi levantamentu Fundu Petrolíferu. “Kreximentu depende maka’as nafatin ba konsumu uma-kain nian no gastu públiku,” relatóriu ne’e hateten.
Dependénsia ida-ne’e konsidera nu’udar risku ba sustentabilidade fiskál, haree ba katak lahó rekursu foun, Fundu Petrolíferu projeta atu hetan esgotamentu maizumenus tinan-2037 karik polítika atuál sira la muda.
Parte esternál, dezekilíbriu komérsiu nian sai boot liután. Défisit komérsiu sasán nian sei atinje pursentu 47 hosi PIB naun-petrolíferu iha 2025, ho importasaun sira ho valór millaun $960 ne’ebé aas liu dook esportasaun naun-petrolíferu nian ho de’it millaun $41.
Kafé kontinua domina esportasaun sira, kontribui besik porsentu 90, ne’ebé reflete diversifikasaun ekonomia nasionál ne’ebé ki’ik.
Iha setór empregu, merkadu traballu hasoru nafatin dezafiu sériu. Taxa partisipasaun iha forsa-traballu maka porsentu 30.5 de’it, enkuantu maizumenus porsentu 30.5 hosi foin-sa’e sira ho idade 15–24 la serbisu, la tuir eskola, ka partisipa iha formasaun.
Notísia relevante:Banku Mundiál apoia Governu implementa sistema kontabilidade iha TL
Entretantu, presaun fiskál sira kontinua aumenta. Défisit orsamentál sei atinji pursentu 49 hosi PIB iha 2025, ho totál gastu Governu nian ne’ebé reprezenta pursentu 93 hosi PIB. Reseita doméstika sira sei nafatin la sufisiente atu kobre mezmu metade husi nesesidade gastu nasaun nian.
Transferénsia sira ba empreza estatál sira reprezenta pursentu 12 hosi totál gastu Governu nian, maski liu orsamentu kombinadu sira ba setór saúde no edukasaun nian.
Banku Mundiál avalia katak situasaun ida-ne’e reflete siklu ekonómiku ne’ebé frájil, iha-ne’ebé kreximentu ne’ebé impulsiona hosi gastu Governu nian aumenta importasaun, habelar défisit esternu, no ikusmai depende ba levantamentu sira hosi Fundu Petrolíferu.
Tanba ne’e, relatóriu ne’e subliña importánsia atu transforma modelu ekonómiku ba kreximentu ne’ebé sustentável liután liuhosi hasa’e produtividade, habelar baze esportasaun, no hametin papél setór privadu nian hodi mantein estabilidade ekonómika ba tempu-naruk.
Notísia relevante:Relatóriu Banku Mundiál: Administrasaun rai bele transforma Ekonomia TL
Jornalista: Arminda Fonseca
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




