iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Relatóriu Banku Mundiál: Administrasaun rai bele transforma Ekonomia TL

Relatóriu Banku Mundiál: Administrasaun rai bele transforma Ekonomia TL

Banku Mundiál lansa Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste. Foto/Arminda Fonseca

DILI, 30 Setembru 2025 (TATOLI) – Banku Mundiál iha Timor-Leste (TL) lansa relatóriu Ekonómiku Timor-Leste kona-ba Kestaun Administrasaun Rai.

Relatóriu ne’ebé lansa ba Edisaun Setembru 2025 – Rai mak Oportunidade: Oinsá Administrasaun Rai Modernu Bele Loke Timor-Leste nia Transformasaun Ekonómika – ezamina oinsá governasaun rai nian influensia ba país nia dezenvolvimentu.

Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman, dehan análize husi relatóriu hetan katak administrasaun rai ne’ebé fragmentadu kria barreira sistemátiku sira ba kreximentu inkluzivu, maski durante períodu sira espansaun ekonómika nian.

Tuir nia, iha ona progresu signifikativu iha estabelesimentu fundasaun legál sira ba sistema modernu administrasaun rai nian, maibė dezafiu sira implementasaun nian kontinua limita dezenvolvimentu.

“Rai nu’udar Timor-Leste nia rikusoin ne’ebé folin boot liu. Sistema ida neʼebé efisiente ba titulasaun ba rai, direitu ba rai ne’ebé seguru no justu bele estimula investimentu privadu, kria empregu barak liután, dudu kreximentu no ajuda hamenus ki’ak”, David Freedman hateten iha Arkivu Muzeu Rezisténsia Timorense (AMRT), ohin.

Nia dehan atu enkoraja investimentu no liberta produtividade nasaun nian, relatóriu ne’e propoin roteiru ida “7 Ps” – Polítika, Protesaun, Planeamentu, Dadus pasadu, Ema, Prosesu sira, no Plataforma. Implementasaun enkuadramentu ida-ne’e sei loke kreximentu liuhusi hametin direitu ba rai no moderniza administrasaun rai.

Ho kompromisu polítiku neʼebé maka’as, reforma sira neʼebé trasa iha enkuadramentu “7 Ps” bele avansa no konsolida iha tinan tolu to’o lima oin mai, hodi transforma governasaun rai nian ba motór ida ba kreximentu inkluzivu no sustentavel.

Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste (TLER) maka Banku Mundiál nia publikasaun bianuál prinsipál kona-ba ekonomia nasaun nian. Ida-ne’e fornese análize kona-ba tendénsia no opsaun politika foin lalais ne’e atu apoia Timor-Leste nia tranzisaun ba reziliénsia, diversifikasaun, no kreximentu inkluzivu.

Ministru Justisa, Sérgio Hornai, hateten relatóriu Ekonómiku Timor-Leste ne’e importante tebes oinsá hamutuk buka solusaun ida ne’ebé estratéjika, pasífika ba iha dezafiu no obstákulu sira ne’ebé país hasoru ba iha polítika nasionál, atribuisaun rekoñesimentu kona-ba terra no propriedade.

Ministériu Justisa hamutuk ho Banku Mundiál atu haree informasaun sira ho parseiru nasionál no internasionál, nomós organizasaun internasionál finanseiru sira atu observa saida maka bele haree iha dezenvolvimentu instituisionál ba iha polítika rai nian.

Iha vertante tolu importante mak presiza halo polítika ba iha jestaun terra no propriedade ida ne’ebé komprensivu, sistemátiku, atu fó solusaun ba problema, iha prekursu hafoin restaura independénsia hanesan Estadu independente.

“Ita-nia objetivu ida de’it, halo jestaun ida ne’ebé konsolidadu kredivel, sistemátiku atu lori seguransa jurídika ida ba iha timoroan rasik ho nia parseiru sira”, dehan.

Kona-ba rejime jurídiku iha domíniu privadu, Governu no Estadu tenke iha kapasidade atu hatuur ninia jestaun iha polítika lejizlasaun nomós administrasaun konsolidada atu hatán ba demanda sira ne’ebé mai husi ajénsia nasionál, emprezáriu sira, nomós investidór internasionál.

“Ida-ne’e atu hatán ba iha pedidu sira ne’ebé sidadaun sira atu uza rai ba halo rezidénsia, halo atividade agrikultura, negósiu no seluk tan. Seluk delibera liberta rai hodi fó ba iha investidór sira atu iha seguransa jurídika ida ba sira atu halo iha domíniu privadu Estadu nomós iha domíniu partikulár sira-nian”, dehan.

Ministra Finansa, Santina Cardoso, hateten kona-ba rai dalabarak ko’alia de’it, maibé atu foku hodi rezolve ne’e sai obstákulu ba dezenvolvimentu. “Bainhira setór privadu ida atu dezenvolve nia atividade ekonomia tenke iha serteza ba investimentu ne’ebé nia halo, mak laiha serteza ida-ne’e sei sai obstákulu ida ba ita-nia setór privadu interna, nomós husi li’ur”, salienta.

Tuir nia, asuntu kona-ba rai ida-ne’e, Governu toma atensaun, liuliu oinsá fasilita investimentu iha rai-laran no rai-li’ur. Governu tenke hahú haree ona katak asuntu sira ne’ebé sai hanesan problemátiku uituan tenke fó atensaun duni.

Komesa iha tinan kotuk, Ministériu Finansa hamutuk ho Ministériu Justisa, Ministériu Planemantu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), no Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) hahú prepara planu asaun anuál ida ba implementasaun asuntu rai nian.

“Ami hahú uluk atu reativa rejistu ba rai ne’ebé uluk nia baze dadus problema, ita hahú reativa rejistu baze dadus rai nian, nomós tuirmai atu reforsa rekursu umanu iha área kona-ba rai nian, ita hahú investe ema bá eskola asuntu rai nian, katak tenke iha ema tékniku rai nian”, nia dehan.

Governu mós presiza halo jestaun administrasaun rai ida ne’ebé transparente no akuntabilidade, tanba bainhira ema atu hetan sertifikasaun ba rai, iha sistema ne’ebé di’ak bele fasilita.

“Bainhira ema atu trata nia rai, la presiza prezensa fíziku iha terra no propriedade, maibé bele liuhusi online”, realsa.

Notísia relevante: Banku Mundiál-Governu diskute finansiamentu ba kobertura universál saúde iha TL

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!