iklan

DILI

Desentralizasaun mak dalan podér lokál hametin dezenvolvimentu inkluzivu-sustentavel 

Desentralizasaun mak dalan podér lokál hametin dezenvolvimentu inkluzivu-sustentavel 

DILI,  15 Setembru 2025 (TATOLI) – Semináriu Nasionál kona-ba Desentralizasaun ho tema: “Dalan ba podér lokál, hametin podér lokál ba dezenvolvimentu inkluzivu no sustentavel”. Nune’e ohin diálogu entre nasionál no munisípiu kona-ba preparasaun sira ba avaliasaun kondisaun mínimu ba munisípiu sira iha tinan-2026.

Ministru Administrasaun Estatál,  Tomás do Rosário,  esplika, avaliasaun ida-ne’e sei determina munisípiu sira ne’ebé maka avansa ba faze tuirmai husi desentralizasaun, hodi lori ba eleisaun munisípiu sira iha 2027, tuir Rezolusaun Governu nian No. 6/2025.

“Semináriu Nasionál ohin realiza hodi oinsá hakbesik servisu ba sidadaun sira, atu hametin governasaun lokál, no reforsa munisípiu sira hodi promove dezenvolvimentu inkluzivu,” Ministru Estatál dehan ba jornalista sira, iha Delta Nova, segunda ne’e.

Rezolusaun Governu No. 6/2025, publika iha 10 Fevereiru 2025  mak dokumentu estratéjiku ne’ebé reafirma kompromisu Governu atu kontinua prosesu desentralizasaun administrativa no prepara ba eleisaun órgaun poder lokál iha munisípiu sira, previstu atu realiza iha tinan-2027.

Rezolusaun No. 6/2025 nia pontu fundamentál mak: a) Objetivu Estratéjiku: Konsolida desentralizasaun administrativa no instala órgaun representativu poder lokál ba períodu 2025–2028; b) Baze Legál: Tuir Artigu 115.º (alínea o) no Artigu 116.º (alínea a) husi Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (K-RDTL).

Liuhusi semináriu nasionál ne’e halibur membru Governu, Parlamentu, Prezidente Autoridade Munisipál inklui dirijente sira husi munisípiu, instituisaun Estadu direta no indireta, sosiedade sívil, parseiru dezenvolvimentu no diplomátiku sira hodi diskute hamutuk progresu no oportunidade sira ba desentralizasaun ne’ebé efetivu.

Programa ne’e inklui aprezentasaun sira kona-ba polítika xave sira, progresu munisípiu nian, no funsaun sira ne’ebé ligadu hanesan edukasaun, saúde, agrikultura, obra públika no kompetensia seluk, hamutuk ho diskusaun painél ho parte interresada sira.

“Desentralizasaun la’ós de’it polítika ida, ne’e kompromisu ida atu hakbesik governu ba povu, fó kbiit ba munisípiu sira, no garante partisipasaun sidadaun ne’ebé inkluzivu”, Ministru dehan.

Nune’e mós, Reprezentante Embaixadora Austrália nian iha Timor-Leste, Charge D’Affaires Edward Wilkinson, hatutan, Austrália haksolok tebes atu fó asisténsia hodi realiza eventu importante ida-ne’e, hodi halibur partisipante sira husi liña ministériu, nasionál no autoridade munisipál no liña setorál sira. Diálogu ida-ne’e sei informa pasu xave sira ba roteiru desentralizasaun nian.

“Desentralizasaun oferese dalan ida atu hametin partisipasaun, responsabilizasaun, no prestasaun servisu iha nível lokál. Ida-ne’e garante katak benefísiu sira husi dezenvolvimentu fahe iha nasaun tomak.

Austrália sei kontinua servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste atu apoia planeamentu estratéjiku no asisténsia téknika ba dezenvolvimentu komunitáriu no administrasaun munisipál, no apoia sistema dadus no informasaun ne’ebé promove foti desizaun bazeia ba evidénsia,” nia dehan.

Durante semináriu ne’e, Governu Austrália entrega ofisiál ekipamentu ICT nian ba Ministériu Administrasaun Estatál hodi apoia implementasaun PNDS IDA no preparasaun munisípiu sira ba avaliasaun 2026 nian.

Prezidente Autoridade Munisípiu Ermera (PAM), José Martinho,  hateten, tópiku ohin loron ne’e desentralizasaun mak dalan ba podér lokál. Entaun Governu iha tiha ona planu no Primeiru-Ministru dehan iha 2027 eleisaun kámara munisipál.

“Husi ne’e mak ita bele implementa kámara munisipál tanba Lei sira aprovadu iha Parlamentu Nasionál kona-ba Lei eleisaun munisipál, Lei podér lokál. Ida-ne’e pendente hela tanba eleisaun munisipál seidauk halo. Estaun kuandu eleisaun hafoin ita implementa ona podér lokál. Ida-ne’e signifika podér hotu-hotu fó munisípiu,” PAM Ermera dehan.

Autoridade Munisípiu Ermera ne’e mós  dehan semináriu nasionál ohin ne’e atu loke no munisípiu idak-idak aprezenta nia matéria ligadu ba edukasaun, saúde,  no seluktan.

“Husi ne’e ita bele haree ona prepara baze ne’e atinje ona pursentu hira. To’o ida oinsá mak bele prenxe kondisaun mínima saida mak munisípiu iha ona,” José Martinho hateten.

 

Jornalista : Osória Marques

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!