DILI, 08 Outubru 2025 (TATOLI)—Governu liuhusi Sekretaria Estadu Igualdade (SEI), apresia ba estudante sira-ne’ebé mak brani ko’alia sai kona-ba asédiu sexuál iha instituisaun públika no mós fatin públiku sira hanesan eskola no mós kampus.
“Einprimeiru lugár Sekretaria Estadu Igualdade la tolera aktu asédiu sexuál iha instituisaun públiku ka iha eskola sira. Sekretaria Estudu Igualdade mantein nia posisaun ida-ne’e. Ami apresia estudante sira-ne’ebé mak iha korajen atu ko’alia sai kona-ba atu asédiu sexuál ne’ebé mak sira ultrapasa,” Sekretária Estadu Igualdade, Elvina Sousa Carvalho ba jornalista sira iha Salaun Maria Goretti, Kaikoli, Kuarta ne’e.
Notísia relevante: Alegadu asédiu sexuál iha DPP, reitór simu ona relatóriu husi Dekanu FCS
Nia dehan SEI fó korajen ba estudante sira nune’e kazu ne’e prosesa bá-oin, tanba daudaun ne’e Sekretaria Estadu Igualdade ho Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) halo kooperasaun hodi introdús zero toleránsia ba asédiu sexuál.
“Ha’u hanoin ida-ne’e todan tebes ba sira atu ko’alia, maibé sira iha korajen atu ko’alia sai. Bainhira sira denúnsia ona ha’u fiar katak kazu sei bá-oin. Atu hateten de’it Sekretaria Estadu Igualdade hamutuk ho Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura esforsu atubele halakon kualker tipu violénsia hasoru feto no labarik feto iha kampus, ka eskola no mós lansa hela zero toleránsia asédiu sexuál iha kampus sira-ne’e,” nia dehan.
Elvina Sousa esplika kampus sai fatin ne’ebé mak seguru ba feto no labarik feto sira hodi hala’o sira-nia estudu.
Sosiedade sivíl husu suspende MFB
Entretantu, Organizasaun Sosiedade Sivíl hanesan Forum Komunikasaun Feto Timor-Leste (FOKUPERS), Rede Feto, Programa Monitorizasaun ba Sistema Judisiária (JSMP) husu Reitór Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) atu fó suspensaun ba alegadu MFB.
“Vídeo ne’ebé daudaun ne’e virál no sai konsume públiku, ami hakarak hato’o rekomendasaun no ezijénsia hodi husu ba UNTL liuhosi Magnifiku Reitór no unidade pro-reitoria atu imediatamente foti asaun urjente hodi suspende alegadu hosi kna’ar nu’udár manorin na’in iha UNTL hodi hein prosesu tuirmai,” Portavóz Sosiedade Sivíl, Rio Araújo dehan iha konferénsia imprensa iha edifísiu FOKUPERS, Faról, Dili, Kuarta ne’e.
Nia mós husu UNTL liuhosi Konsellu Dixiplinár atu loke prosesu investigasaun ba alegadu pratika atu violénsia asédiu sexuál iha kampus ho rigorozu, imparsiál no transparénsia.
“Tenke aplika sansaun dixiplinár ba autór ne’ebé kulpadu bazeia ba gravidade kazu no labele admite ema ne’ebé hanesan predatór sexuál atu kontinua kna’ar hanesan manorin-na’in,” nia hateten.
Portavóz Rio Araújo hatutan Ministériu Edukasaun (ME) mós ho seriedade atu obriga eskola sira hotu hosi nivel primária to’o ensinu superiór atu estabelese mekanizmu simu keixa ka denúnsia ho konfidensialidade, seguru no sentradu ba vítima iha eskola sira.
“Husu ba ME foti responsabilidade nu’udár Estadu atu implementa rekomendasaun CEDAW kona-ba asegura ambiente edukasaun neʼebé seguru no iha fasilidade ijiene no saneamentu ne’ebé livre hosi violénsia bazeia ba jéneru hasoru feto no labarik-feto sira, inklui transporte seguru ba no hosi eskola sira, investiga, prosesa no fó kastigu adekuadu ba kazu asédiu no violénsia bazeia ba jéneru, inklui kastigu korporál, hasoru labarik-feto no feto sira iha instituisaun edukasaun, no fornese protesaun imediata ba vítima sira. Husu estudante sira labele ta’uk atu ko’alia sai no husu tulun, bainhira hetan atu asédiu sexuál ka violénsia sira seluk,” nia subliña.
Nia solisita mós Ministériu Edukasaun atu kria sistema avaliasaun ida-ne’ebé mak transparente no atividade eskola nian hotu tenke halo iha resintu eskola, labele fora hosi resintu eskola nian.
Iha biban ne’e, portavóz mós husu ba Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ) atu asegura implementasaun lei liuhosi monitorizasaun ba lei sira regularmente ho efikás tuir prinsípiu no boa governasaun.
FOKUPERS rejista kazu hamutuk 130
Iha fulan-Juñu 2025, Forum Komunikasaun ba Feto Timor-Leste (FOKUPERS) rejista kazu hamutuk 126, maioria kazu violénsia fízika.
Diretora Ezekutiva FOKUPERS, Domingas Afonso Amaral hateten dadus ne’ebé FOKUPERS rejistu ne’e maihusi tipu oioin hanesan violénsia sexuál, violénsia fízika, abuzu sexuál, insestu no asédiu sexuál.
“Dadus ne’ebé ita rejista to’o Juñu de’it, totál kazu hamutuk 126 no husi kazu ne’e violénsia fízika mak 45, violénsia sexuál 25, abuzu sexuál 8, asédiu sexuál rua, insestu sanulu no abandona mak 40-resin,” Diretora Ezekutiva FOKUPERS, Domingas ba jornalista hafoin konferénsia imprensa kona-ba asédiu sexuál iha nia kna’ar fatin.
Nia hateten, iha kazu sira-ne’e FOKUPERS apoiu psiko-sosiál, fatin seguru ba vítima sira atubele hela iha uma-mahon, apoiu integradu durante iha uma-mahon.
Domingas informa FOKUPERS servisu hamutuk ho parseiru sira seluk liuliu hanesan Asisténsia Legál ba Feto no Labarik (ALFELA) ho JSMP, JU,S iha prosesu legál nian no la’ós de’it ho organizasaun sira-ne’ebé iha.
“Iha prosesu legál hatudu katak kazu 126 ne’e ita akompaña hotu ba prosesu legál. Ba Ministériu Públiku iha kazu 31, ba Defensór Públiku laiha. Husi kazu sira-ne’e, kazu ne’ebé hetan desizaun finál (pena prizaun) iha kazu haat (4), pena suspensaun iha lima (5), alimentasaun iha kazu lima (5), absolve kazu haat (4) no pena multa kazu neen (6),” nia hakotu.
Profesór ne’ebé envolve tenke hatán iha Tribunál
Entretantu, Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), José Honório da Costa Pereira Jerónimo afirma prátika asédiu sexuál iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) la’ós akontese de’it iha Fakuldade Siénsia Sosiál (FCS) maibé akontese mós iha Fakuldade Medisina no Fakuldade Ekonomia.
“Akontesimentu ne’ebé iha UNTL liuliu iha Fakuldade Siénsia Sosiál ne’e grave, tanba ne’e tenke iha investigasaun kle’an atu hetan prova katak profesór sira envolve iha asédiu sexuál ka lae,” MESSK hateten iha resintu Palásiu Governu, Kuarta ne’e.
Ministru José Jerónimo husu Reitór UNTL atu hakle’an prosesu investigasaun ba alegadu dosente MFB ne’ebé deskonfia halo asédiu sexuál hasoru estudante feto iha UNTL nune’e bele hatudu evidiénsia ida forte no autór tenke responsabiliza ba nia aktu ne’ebé komete.
Nia mós solisita estudante sira tenke iha evidiénsia forte nune’e bele enkamiña bá Ministériu Públiku (MP) hodi halo investigasaun ba kazu sira hanesan ne’e, tanba instituisaun UNTL ne’e universidade públika.
“Ha’u-nia apellu mak ne’e, estudante sira ne’ebé hetan abuzu sexuál ka hahalok aat hosi manorin na’in, tenke fó hatene maibé iha evidiénsia ne’ebé forte, atu ita bele kombate pratika asédiu sexuál iha kampus,” José afirma.
Governante ne’e akresenta tan, UNTL iha nia autonomia kampus, iha podér tomak atu halo desizaun, tanba kuandu reitór lori bá Konsellu Dixiplinár katak kazu ne’e grave, entaun labele tolera, tenke halo sansaun ruma ba profesór ne’ebé komete krime ne’e.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade




