OEKUSI, 10 Outubru 2025 (TATOLI) – Antigu Vise-Ministru Administrasaun Estatál (MAE) Atuál Diretór Diresaun Rejionál Administrasaun, José Tanesib Anunu, deklara, sei mantein sirkulár anteriór no dekretu-lei téknika pekuária númeru 12/2014, kona-ba restrisaun movimentu tráfiku animál iha área urbana hodi limita sirkulasaun no movimentu animál la’o livre iha área urbana.
Eis-Administradór Oekusi ne’e esplika katak objetivu husi polítika ne’e, atu organiza didi’ak sidade laran no hafurak liuhusi hamoos no kuda plantasaun.
“Ita mantein nafatin, sirkulár sira uluk hasai ona. Lei ne’ebé iha ona, ita mantein, atu organiza ita-nia área urbana ne’e moos no livre husi movimentu animál. Oekusi nu’udar sidade ida, ita tenke limita animál sira labele la’o livre, tanba kompaña PAX kada loron hamoos entaun ita sei aumenta kuda mós ai-oan,” nia hateten ba Ajénsia Tatoli,I.P iha Oekusi, ohin.
Notísia relevante:Autoridade RAEOA apela ba komunidade labele husik animál la’o livre
Nia konfirma, atu regula no limita sirkulasaun animál sira iha área urbana alvu ba suku lima (5) mak hanesan suku Nipani, Costa, Lifau, Cunha ho Lalisuk pertense sub-rejiaun Pante Makasar.
“Suku lima ne’e, ita haree movimentu ema no transporte barak. Kuandu animál la’o livre, bele afeta mós ba dezastre, maibé ita haree komunidade barak mak seidauk iha konsiénsia, atu tau animál iha nia fatin ka luhan,” nia konsidera.
Tanba ne’e, daudaun ne’e, Diresaun Rejionál Administrasaun prepara ona ekipa husi ordén públika, kada loron kontinua halo operasaun animál, hahú husi fronteira Sakato to’o eis-merkadu Tono, tantu bibi, fahi no karau.
“Bainhira kaptura hotu, sei ba sulan iha sentru animál, ne’ebé antes ne’e kria ona iha Maquelab suku Taiboko, bibi no fahi sei selu $50, karau $100, bainhira atu selu, la’ós direita maibé ba foti resibu iha diresaun agrikultura selu direita iha banku ba konta bankaria RAEOA nian, nu’udar reseita ba kofre Estadu,” nia hateten.
Ezekutivu ne’e esplika, atividade ne’e implementa papél importante ba Diresaun Rejionál Agrikultura serbisu hamutuk ho Diresaun Rejionál Administrasaun, no antes ne’e hala’o ona sensibilizasaun direta ba komunidade iha kada aldeia no suku, no mós fó karta koñesimentu ba animál naʼin-sira, aviza mós liuhusi toa tuir estrada públiku.
“Bainhira ita kaptura, ita iha razaun, antes ne’e mós SEATOU mai hala’o ona sensibilizasaun kona-ba dekretu-lei ijiene no orden públika ba komunidade sira,” nia afirma.
Notísia relevante:Garante ijiene – orden públika, SEATOU disemina dekretu-lei nú. 3/2024 iha RAEOA
Introdusaun husi Dekretu-Lei N.º 12/2014, 14 Maiu ne’e argumenta, evolusaun ekonómika no sosiál iha nasaun ne’e rekere aprovasaun rejime ida-neʼebé responde bá nesesidade atuál hodi reforsa valór ijiene no saúde públika, protesaun ba ambiente no prevensaun dezastre no danu neʼebé kauza hosi animál.
Objetivu bázika hosi diploma ne’e nu’udar prezervasaun ba kondisaun ijiénika iha área urbana no periférika, iha saúde públika no ambiente, inklui prevensaun no minimizasaun ba estragu hosi animál soltos ka sein kualker prosesu kontensaun.
Kapítulu II (kontrolu Animál), artigu 5.o (Restrisaun) alínea 1 husi Rejime ne’e númeru 1 (a) proibidu permanénsia animál soltos ou atados iha área urbana, estrada no fatin públiku ka lokál ka fatin ne’ebé nu’udar espasu ba públiku.
Artigu 5.o husi Rejime ne’e iha númeru 1(b) proibi animál espésie, dezignadamente bovina (karau vaka – inan no aman), bufalina (karau metan), equina (kuda), ovina (bibi-malae), caprina (Bibi Timur), suína (fahi) no aves (manu) iha lokál maiór konsentrasaun urbana ka komplexu uma rezidénsia ba konsumu no utilizasaun própriu.
Iha númeru 1 (c) hosi dekretu-lei proibidu animál asu movimenta iha dalan no fatin públiku, ezetu animál ne’ebé uza koleira ne’ebé adekuadu, neʼebé kondús hosi ema-ne’ebé idade no forsa sufisiente hodi kontrola movimentasaun animál.
- Númeru 1 (d) proibidu ezibisaun ba kualkér espésie animál selvajen, bele mós domestikadu iha dalan no fatin públiku ne’ebé nu’udar asesu ba públiku.
- Númeru 1 (e) proibidu pasajen ka estasionamentu rebanhos ka sidade área urbana.
- Númeru 1 (f) proibidu kriasaun abelhas iha lokál maiór konsentrasaun urbana.
- Númeru 1 (g) proibidu kriasaun manu-pombu iha uma rezidénsia.
- Númeru 1 (h) proibidu importasaun no kriasaun canídeos (asu) ho rasa agresiva no perigoza, sei define hosi Diresaun Jerál Agrikultura no Pekuária (DGAP, sigla portugés).
Nune’e mós artigu 2.o dekretu-lei ka rejime ne’e argumenta, manu-fuik neʼebé akondisionada hakiak ho luhan no nehan tenke iha fatin seguru nune’e labele fó risku ba ema-nia vida.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





