DILI, 04 Novembru 2025 (TATOLI)—Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) liuhosi Diresaun Jerál ba Asuntu ASEAN, sai uma-na’in ba semináriu Pós-Adezaun kona-ba Entendementu no Implementa Kompromisu Komunidade Ekonómika ASEAN (AEC) Timor-Leste nian ne’ebé hala’o durante loron tolu (3) 04-06 fulan-Novembru iha Hotel Timor, Dili.
Notísia Relevante: Ofisialmente Timor-Leste sai membru ASEAN, PM Xanana : “Ami prontu servisu hamutuk”
Semináriu ne’e marka boot ida iha Timor-Leste nia viajen nu’udar Estadu Membru ba da-11 ASEAN, tuir nia, adezaun istóriku iha loron 26 fulan-Outubru 2025. Reprezenta nasaun nia tranzisaun husi adezaun ba implementasaun, foka liu ba oinsá atu tradus kompromisu ASEAN nian ba asaun nasionál.
Semináriu ne’e hala’o ho tema “Liu Adezaun: Forsa Timor-Leste nia Implementasaun AEC Nasionál Roteiru 2026–2030” ne’ebé atu aprofunda komprensaun kona-ba ekonomia ASEAN nian no enkuadramentu sira, fahe lisaun husi Estadu-membru ASEAN sira seluk (AMS), no identifika pasu prátiku sira atu hametin Timor-Leste nia partisipasaun iha komérsiu rejionál, investimentu no integrasaun setoriál.
Vise-Ministra Asuntu ASEAN, Milena Rangel, hateten semináriu kona-ba Entendementu no Implementa Kompromisu Komunidade Ekonómika ASEAN (AEC) ne’e atu haree fila-fali Timor-Leste nia adezaun ne’ebé akontese ona liuliu iha área ekonomia nian.
“Ida-ne’e oinsá mak ita bele implementa komprimisiu bazeia ba akordu sira,” Milena hateten ba jornalista sira iha Hotel Timor Dili, tersa ne’e.
Seminariu ne’e marka prezensa husi Estadu Membru ASEAN sira kompostu husi Kamboja, Laos no Vietname hakarak partilla sira-nia esperiénsia bainhira tama hanesan membru plenu iha tempu ne’ebá.
“Liña ministeriál sira hotu sei implementa komprimisiu iha asuntu ekonómiku, la’ós de’it lina ministeriál maibé husi parte juventude, akadémiku no setór privadu sira,” Milena tenik.
Estadu-membru sira iha avansu ho vizaun ida-ne’ebé fahe ba reziliénsia ekonómika, inkluzividade no sustentável kreximentu.
Reflete Timor-Leste nia dedikasaun hodi navega ninia jornada ASEAN ho unidade, objetivu no kooperasaun nu’udar parte husi Komunidade ASEAN ne’ebé luan liu.
Semináriu loron tolu ne’e iha iha peograma aprezentasaun plenária, sesaun fahe esperiénsia no foka ba diskusaun sira kona-ba komérsiu iha sasán no servisu sira, investimentu, ekonomia dijitál, transporte aéreu no prontidaun institusionál. Ida-ne’e halibur ofisiál superiór sira husi Estadu-membru sira ASEAN nian–nomeadamente.
Nasaun membru hanesan Kamboja, RDP Laos, no Vietname nomós husi Sekretariadu ASEAN no Ekonómiku Institutu Peskiza ba ASEAN no Ázia Leste (ERIA) hamutuk ho reprezentante sira husi ministériu Governu Timor Leste nian, setór privadu, sosiedade sivíl, juventude no akademia.
Semináriu ne’e sai posivel liuhusi apoiu husi Austrália nia PROSIVU (Parceria ba Prosperidade Inklusivu/Parseria ba Prosperidade Inkluzivu), Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB), Uniaun Europeia liuhosi Sentru Komérsiu Internasionál (ITC) no Ekonómiku
Ho Institutu Peskiza ba ASEAN no Ázia Leste (ERIA) nia kontribuisaun sai instrumentál iha fornese téknika, fasilita partisipasaun peritu ASEAN nian no haburas diálogu kona-ba integrasaun ekonómika ne’ebé sustentavel no inkluzivu ba Timor-Leste.
Governu Timor-Leste hato’o ninia apresiasaun sinseru ba Austrália nia PROSIVU, ADB, EU–ITC, no ERIA ba sira-nia parseria ne’ebé metin no apoiu ne’ebé kontinua.
Kolaborasaun ida-ne’e reflete kompromisu ne’ebé fahe hodi garante katak Timor-Leste nia integrasaun iha ASEAN.
Komunidade Ekonómika fó benefísiu tanjível ba nia povu, hametin kapasidade institusionál sira, no kontribui ba Komunidade ASEAN ne’ebé iha ligasaun, inkluzivu, no reziliente liu.
Notísia Relevante: TL adere ba ASEAN presiza integra programa prioridade kona-ba kapasitasaun rekursu umanu
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes




