Top

TL adere ba ASEAN presiza integra programa prioridade kona-ba kapasitasaun rekursu umanu

Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu iha abertura seminar nasional hodi promove infrastrutura Digital Robusta no Tecnologia Avansadu ba desemvolvimentu sustentavel iha Otel Novo Turismo Dili. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 23 Outubru 2025 (TATOLI)—Governu no akadémiku sira-nia perspetiva kona-ba benefísiu no obstákulu Timor-Leste nia adezaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Áziatiku (ASEAN) presiza integra programa prioridade kapasitasaun rekursu umanu no kria fasilidade ne’ebé adekuadu hodi kompete iha merkadu rejionál no internasionál.

Ministru Transporte Komunikasaun (MTK), Miguel Gonçalves Manetelu, hateten bainhira Tmor-Leste adere ba ASEAN ne’e presiza kria kondisaun hodi kapasita rekursu umanu.

“Bainhira ita tama ona membru plenu ASEAN, ema barak mak sei mai vizita Timor-Leste. Entaun, ita tenke prepara kondisaun no kapasita rekursuu umanu tanba husi oportunidade ne’e sei fó biban mai ita hodi investe ekonómia interna,” Ministru ne’e informa ba Agência Tatoli iha Palásiu Governu, kuarta (22 Outubru 2025) ne’e.

Aleinde ne’e, nai dehan, Ministériu Transporte Komunikasaun nia servisu mak atu haree kona-ba konetividade internasionál no nasionál.

“Hanesan aeroportu, portu no mós telekomunikasaun no internet, tanba ne’e mak esforsu ne’ebé ita halo ne’e hodi tulun Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN,” nia dehan.

ASEAN ne’e integra nasaun dezenvolvidu barak, nia hateten, se TL hakarak compete entaun tenke kria kondisauan di’ak ba fasilidade sira hotu, la’ós de’it konektividade servisu aero, terrestre, marítima no internet nian maibé seluk tam ne’ebé tuir padraun internasionál.

Ministru Juventude Desportu Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, relata politikamente Timor-Leste sei sai membru plenu ba ASEAN iha Domingu (26 Outubru 2025) aban, maibé iha área desportu nian TL integra kle’ur ona.

“Hanesan imi haree iha área desportu nian Timor-Leste kompete ho nasaun membru ASEAN, ita integra hahú kedas iha tinan 2015. Maibé saida mak sei nafatin sai dezafiu ba ita mak hanesa ita-nia juventude sira iha área desportu mak tenke iha kualidade ne’ebé di’ak. Tanba, ita tama ba ASEAN mós fó oportunidade mai ita hodi hetan tan formasaun ba área desportu,” Ministru Nelyo informa.

Tanba ne’e, nia dehan, Timor-Leste presiza halo kapasitasaun ba rekursu umanu hodi aprende lian inglés barak liután, tanba ne’e sai lian internasionál ne’ebé ema presiza hatene hodi komunika ba malu.

Aleinde ne’e, Timor-Leste mós presiza kria fasilidade desportiva, nune’e bainhira atu realiza atividade desportu entre membru ASEAN nian iha Timor-Leste, Timor-Leste mós bele kompete ona, nune’e Governu tenke iha planu para halo investimentu ba fasilidade sira tuir padraun ASEAN nian.

Akademista no Dekanu Fakuldade Ekonómia Intitutu of Bussiness (IOB), António Soares Martins, hateten Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN bele define oportunida rua iha benefísiu no iha obstákulu, maibé TL agradese liuhusi oportunidade ida-ne’ebé bele fó impaktu pozitivu ba ekonómia, edukasaun, kapasitasaun rekursu umanu, insfraetrutura no polítika rejionál, maske iha dezafiu barak maibé importante TL sai membru plenu ba ASEAN.

“Se bainhira ita integra ona ba ASEAN sei fó asesibilidade ba merkadu rejionál sira, entaun ida ne’e sei hametin ita-nia ekonómia iha Timor. Ita mós sei la’o tuir plataforma rejionál ne’ebé sei ajuda ita hodi rezolve problema rejionál sira hamutuk ho nasaun membru sira seluk,” Dekanu esplika.

Akadémista ne’e konsidera, ho integrasaun ida-ne’e sei define mós obstákulu sira liuliu kona-ba kompetisaun kapasidade no polítika rasik. Signifika TL sei halo kompetisaun maka’as ho membru sira seluk, tanba ne’e Timor-Leste sei presiza hadi’a ninia infraestrutura no kapasidade rekursu umanu liuliu kona-ba abilidade lian tanba lian ofisiál ASEAN nian mak inglés hodi kompete ho nasaun membru sira seluk.

“Ita mós presiza kria polítika ne’ebé di’ak hodi asegura ita-nia integrasaun ba ASEAN,” nia hateten.

Reprrezentante estudante universitáriu Departamentu Relasaun Internasionál iha UNPAZ, Dahlio Sousa Pereira Gama, hateten Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN ne’e mak oportunidade ne’ebé ema hotu hein tanba husi ne’e bele fó espasu ba TL hodi kompete iha merkadu rejionál ASEAN nian, liuliu fó biban mós ba estudante sira hodi kompete iha área edukasaun.

“Maibé ita mós presiza kria kondisaun balun ne’ebé mak dignu hanesna fasilidade infraestrutura no mós hasa’e kapasitasaun rekursu umanu liuliu kona-ba lian inglés, atu nune’e bele garante bainhira ita kompete ho nasujn seluk,” nia dehan.

Nia hatutan, importante liu mak atu hasae kreximentu ekonómia interna presiza hadi’a fasilidade insfraestrutura tuir padraun internasionál, nune’e bele atrai ema mai vizita hodi investa ba ita-nia rain.

“Tanba ita hatene katak iha ASEAN ko’alia barak-liu kona-ba asuntu ekonómia la’ós polítika, tanba ne’e ita mós tenke prepara ita-nia produtu hodi kompete iha merkadu rejionál, nia hateten.

Enkuantu, ezistente Asosiasaun Nasaun Sudeste Áziatiku (ASEAN) hodi promove kooperasaun iha área setór oioin hanesan ekonómia, sosiál, kultura, teknikál no agrikultura.

Objetivu husi ASEAN

ASEAN hari atu kria dame no prosperidade ne’ebé importante liután iha mundu polítika, ASEAN mós afirma aan hanesan organizasaun ida-ne’ebé respeita no ba asuntu direitu umanu.

Aleinde ne’e, atu apresia kreximentu ekonómia, progresu sosiál no dezenvolvimentu kulturál iha rejiaun, nune’e mós hodi promove dame no estabilidade rejionál liuhusi respeitu ba justisa no supremasia lei nian iha relasaun entre nasaun sira.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!