Japaun oferese Bolsa Estudu ba Funsionáriu Públiku na’in-hitu

DILI, 21 Agostu 2026 (TATOLI)–Governu Japaun sei fó bolsa estudu ba Funsionáriu Públiku timoroan na’in-hitu (7) iha 2027 nu’udar ámbitu Programa Dezenvolvimentu Rekursu Umanu Japaun nian.
Embaixadór Japaun iha Timor-Leste, Yasushi Yamamoto, no Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) Bendito Freitas, asina akordu asisténsia finanseira ida ho valór osan japonez millaun 176, ekivalente ho maizumenus millaun $1 ba implementasaun programa JDS iha tinan fiskál 2027 nian.
Ministru Bendito Freitas hateten, programa ne’ebé hahú iha Timor-Leste iha tinan 2019, permite ona funsionáriu timoroan na’in-52 hodi frekuenta universidade japoneza sira, no partisipante na’in-hitu tan maka tuir planu sei sai iha fulan ne’e, nune’e halo totál benefisiáriu hamutuk na’in-59.
“JDS kontribui diretamente ba objetivu ida-ne’e liuhosi hametin koñesimentu, abilidade no abilidade lideransa nian iha ita-nia instituisaun públika sira,” Bendito hateten ba jornalista sira salaun VIP MNEK, ohin.
Programa ne’e la’ós limitadu ba hetan kualifikasaun akadémika de’it maibé ho objetivu atu asegura katak koñesimentu ne’ebé hetan husi benefisiáriu sira aplika iha formulasaun polítika públika, hametin instituisaun sira no hadi’a prestasaun servisu ba populasaun.
Responsável ne’e destaka mós importánsia atu dezenvolve rekursu umanu hodi hatán ba responsabilidade foun Timor-Leste nian nu’udar membru Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN).
“Ita presiza pesoál ne’ebé kompetente atu servisu ho dedikasaun no determinasaun iha dezenvolvimentu ba ita-nia rain,” Bendito Freitas hateten.
Nia hatutan tan katak haforsa kapasidade funsionáriu públiku nian sei kontribui ba administrasaun públika ida ne’ebé efetivu, efisiente no responsável liu.
Benefisiáriu sira husi programa ne’e hala’o hela estudu iha área oioin inklui enjeñaria, teknolojia, saúde, ambiente, agrikultura no eletrónika. Área sira-ne’e konsidera estratéjiku ba dezenvolvimentu no konsolidasaun Estadu nian.
Iha parte seluk, Embaixadór Japaun iha Timor-Leste, Yasushi Yamamoto, afirma katak programa JDS konstitui dalan ida-ne’ebé Japaun apoia formasaun ba jerasaun lider timoroan tuir mai.
“JDS loke ona dalan ba funsionáriu joven timoroan sira hodi estuda iha universidade Japaun nian,” diplomata ne’e tenik.
Partisipante sira tenke kontribui ba dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku nasaun nian liuhsi sira-nia partisipasaun iha formulasaun no implementasaun polítika públika sira hafoin fila hikas mai Timor-Leste.
Ho adezaun formál Timor-Leste nian ba ASEAN, nia dehan, esensiál atu dezenvolve jerasaun foun no líder sira-ne’ebé iha kapasidade atu asume responsabilidade sira-ne’ebé mosu husi integrasaun rejionál.
Ba programa JDS tinan 2027 nian, funsionáriu timoroan na’in-hitu (7) sei iha oportunidade atu estuda iha Japaun. Tuir mai sira tenke aplika koñesimentu ne’ebé hetan ona ba dezenvolvimentu nasaun nian no kontribui ba hametin relasaun entre Timor-Leste no Japaun.
Asinatura akordu ne’e akontese iha ámbitu kooperasaun bilaterál entre nasaun rua ne’e. Tuir Yamamoto, kooperasaun ne’e abranje área sira hanesan dezenvolvimentu infraestrutura, diversifikasaun ekonómika, serbisu sosiál sira no governasaun.
Japaun ho Timor-Leste mantein kooperasaun ba tempu naruk iha ámbitu dezenvolvimentu rekursu umanu, ho objetivu atu hametin kapasidade instituisaun públika sira nian no kontribui ba dezenvolvimentu sustentável nasaun nian.
Jornalista : Hortêncio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes

