Top

AMTL selebra aniversáriu ba da-21 ho apelu ba estabelese Konsellu Médiku

AMTL selebra aniversáriu ba da-21. Foto/AMTL

DILI, 19 setembru 2026 (TATOLI) – Asosiasaun Médiku Timor Leste selebra aniversariu ba da-21 ho tema “Kuidadu Saúde ho Exelente”, hodi fó atensaun ba importánsia estabelesimentu Konsellu Médiku Timor-Leste.

Prezidente AMTL, Herculano Seixas, hatete katak selebrasaun ne’e hahú ho sesan sientífika no palestra husi oradór ida mai husi Malázia, ne’ebé sei ko’alia kona-ba importánsia estabelesimentu Konsellu Médiku, inklui prosesu advokasia ne’ebé AMTL hala’o ona.

Nia hatete katak Konsellu Médiku importante tebes atu garante rejistu profisionál no prosesu lisensiamentu prátika aliñadu ho kritériu tékniku sira ne’ebé define kompetensia mediku idaidak no atu asegura mediku sira prátika tuir sira-nia kódigu étika profisionál.

“Formasaun iha érea ne’ebé de’it tenke mai ho uniformiza sira-nia an tuir padraun ne’ebé orden médiku sira iha, nunee bele presta asisténsia ne’ebé kualidade di’ak ba ita-nia populasaun no importánsia husi orden médiku ne’e mós atu foka ba formasaun kontinuada ba médiku sira iha área espesialista no subespesialista,” nia esplika iha Palásiu Nobre Lahane, ohin.

Dirijente ne’e dehan katak, médiku timoroan ne’ebé iha hamutuk 1.105, husi ne’e médiku espesialista hamutuk 142 no sira seluk médiku jerál, balun mestradu iha área saúde publika no balun dotoramentu.

Iha okaziaun ne’e, Vise-Ministru Operasionalizasaun Ospitál, Flávio Brandão, hatete katak AMTL durante tinan 21 nafatin hala’o servisu ho profisionál no dedika hodi kontribui ba haforsa sistema saúde no profisaun médika iha rai laran.

“Tanba ne’e, Ministériu Saúde sei apoia nafatin AMTL, tanba tempu ona atu trata saúde ida ne’ebé di’ak liuhusi instrumentu ne’ebé iha, hanesan estalesimentu médiku kankru hanesan meiu importante ida ne’ebé AMTL lidera hodi kompleta ita-nia soberania saúde iha ita-nia rai”, nia hatete.

Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde iha Timor Leste, Arvind Mathur hato’o parabéns ba AMTL no membru hotu tanba liu tiha ona tinan 20 ho kompromisu atu hametin profisaun médika no hadi’a saúde povu Timor-Leste.

“Tinan 21 mak marka importante ida. Ida-ne’e oportunidade atu selebra konkuista sira ne’ebé atinje ona no reflete kona-ba papél importante ne’ebé asosiasaun médika forte no dinámiku bele hala’o iha future”, Arvind Mathur afirma.

Nia hateten katak, Asosiasaun profisionál forte bele fó lian koletivu ba doutór sira, promove padraun profisionál no étika, apoia edukasaun médika kontínua, promove peskiza no fahe koñesimentu, orienta doutór foun sira, no kria plataforma ba diálogu konstrutivu ho Governu, universidade, instituisaun saúde no komunidade. “Tanba ne’e, asosiasaun médika forte la kontribui de’it ba profisaun, maibé mós ba sistema saúde ne’ebé forte no di’ak liután’, nia dehan.

 

Advin Mathur hatete katak aniversáriu AMTL akontese iha tempu importante, tanba diskusaun kona-ba estabelesimentu Konsellu Médiku Timor-Leste agora avansa ona. “Ida-ne’e bele fó estrutura importante ba regulasaun profisionál independente, inklui rejistu no lisensiamentu, padraun prátika profisionál, responsabilidade no seguransa pasiente”, nia dehan.

Nia hatete katak mandatu Konsellu Médiku tenke kobre prosesu tomak, husi edukasaun médika to’o pratika profisionál, inklui estabelese padraun ba kurríkulu no kompeténsia médika, define padraun bá eskola médika no formasaun klínika, apoia dezenvolvimentu kapasidade dosente sira, define no avalia kompeténsia klínika, no asegura katak padraun hirak-ne’e liga ho apropriadu ba prosesu rejistu no lisensiamentu profisionál.

“Funsaun regulatóriu sira-ne’e fundamentál tebes atu garante konfiansa públika no seguransa pasiente. Tanba ne’e, Konsellu presiza iha independénsia no autonomia profisionál, hala’o nia responsabilidade ho transparénsia no tuir lei nasionál”, nia afirma.

Nia esplika katak Asosiasaun no Konsellu Médiku bele iha papél komplementár maibé diferente. “Asosiasaun sai nu’udar lian koletivu no uma profisionál ba doutór sira, enkuantu Konsellu sai nu’udar guardiaun independente ba padraun profisionál no interese públiku,” nia esplika.

Nia hatete katak adezaun Timor-Leste ba ASEAN mós hatudu liután importánsia husi estrutura institusionál ida-ne’e. Kooperasaun rejionál no Mutual Recognition Arrangements ba profisionál saúde presiza sistema nasional ne’ebé forte iha edukasaun, rejistu, lisensiamentu no padraun profisionál.

Tanba ne’e, estabelese Konsellu Médiku ne’ebé forte no ho autonomia apropriada sei sai investimentu importante ba kualidade, kredibilidade no futuru profisaun médika iha Timor-Leste.

“Iha rejiaun ita-nia, nasaun sira uza modelu diferente atu regula profisionál saúde. Iha nasaun balun iha konsellu separadu ba doutór, enfermeiru no profisionál saúde. Iha nasaun seluk iha konsellu ida de’it ne’ebé kobre profisaun saúde oioin”, nia relata.

“Timor-Leste sei presiza determina modelu ne’ebé adapta liután ho nia realidade no nesesidade rasik”.

Nia mós konsidera sesaun sientífika ida-ne’e nu’udar plataforma importante atu fahe koñesimentu, promove peskiza no hametin dezenvolvimentu profisionál kontínuu.

Arvind subliña katak medisina kontinua dezenvolve-an, no aprendizajen ao longo da vida sei nafatin importante atu asegura kuidadu ne’ebé seguru, ho kualidade no bazeia ba evidénsia.

“Ba doutór joven sira no futuru líder saúde sira, ha’u enkoraja imi atu nafatin hametin profisionalizmu, prátika tuir étika, aprende kontinua no fó kuidadu ho kompaixaun. Imi sei iha papél sentral iha harii no determina futuru sistema saúde iha Timor-Leste”, nia apela.

OMS enkoraja atu kontinua harii instituisaun ida ne’ebé unifika profisaun, apoia nia membru sira, promove exelénsia no kontribui ho konfiansa ba futuru saúde ne’ebe di’ak país.

Notísia relevante: AMTL-Asosiasaun Médika Malázia asina akordu atu haforsa formasaun ba médiku sira

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!