DILI, 12 Dezembru 2025 (TATOLI)–Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo, apresia estudante universitáriu ne’ebé halo diskursu iha serimónia enserramentu Loron Nasionál Ensinu Superiór iha salaun Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Praia dos Coqueiros, Sesta ne’e.
“Ita-boot haree ohin estudante aprezenta nia diskursu ho lian portugés no inglés ho di’ak loos. Tanba ne’e mak ha’u fó hanoin ona ba funsionáriu iha Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura katak atu renova kontratu iha ministériu tenke mínimu diploma ka kursu lian portugés, maibé kuandu laiha, pasiénsia, labele kontinua,” Ministru Honório dehan ba jornalista sira.
Tuir Ministru José katak ida-ne’e di’ak ba dezenvolvimentu no di’ak ba pás iha ensinu superiór sira.
Iha fatin hanesan, estudante Morrenya Soares hosi St Jude Thaddeus International school, agradese ba suporta no konfiansa.
“Ha’u fiar katak Timor-Leste hanesan membru foun liubá Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN-sigla ingleza), ita tenke investe iha edukasaun. Bainhira ita hakat bá família rejionál ida-ne’e, ita tenke fó prioridade ba hametin ensinu superiór, hakbiit ita-nia joven sira no prepara jerasaun tuirmai atu kontribui ho fiar-aan ba ASEAN nia futuru,” nia dehan iha nia aprezentasaun.
Morrenya hatutan ida-ne’e hodi halo advokasia ba aprendizajen, kolaborasaun, no dalan ida-ne’ebé nabilan liubá Timor-Leste.
“Ohin, ha’u hamriik iha ita-boot sira-nia oin atu fahe ha’u-nia perspetiva nu’udár estudante ensinu superiór iha Timor-Leste no nia impaktu liuhusi avaliasaun no akreditasaun. Edukasaun superiór la define hosi edifísiu boot sira ka parseria estranjeiru sira. Ida-ne’e define hosi kualidade hanoin sira no forma, valór sira ne’ebé nia kaer metin. Tipu ne’ebé brani atu kestiona, kria no husik. Ida-ne’e maka arte atu transforma potensiál ba objetivu, koñesimentu ba matenek no aprendizajen ba lideransa,” nia akresenta.
Aleinde ne’e, nia dehan, tenke haburas universidade sira-ne’ebé prepara estudante sira la’ós de’it ba empregu, maibé ba sivilizasaun, responsabilidade atu harii nasaun ida-ne’ebé bazeia ba lia-loos, justisa, no kompaixaun. Tanba edukasaun labele reforma de’it hanoin. Ida-ne’e tenke reforma klamar.
“Ita bele uza ita-nia aprendizajen atu serbí ita-nia povu, hametin ita-nia nasaun no kontribui ho signifikativu ba mundu. Ha’u-nia mehi mak juventude timoroan idak-idak bele aprende buras no husik kedas iha-ne’e iha uma. Transforma edukasaun ba servisu ne’ebé hasa’e ita-nia sosiedade no fó onra ba ita-nia eransa. Iha era mudansa lalais ida-ne’e, ensinu superiór tenke evolui enkuantu mantein nafatin ba nia objetivu,” nia subliña.
Nune’e mós, estudante Reynha de Jesus Sarmento, hosi Dili Intitute of Technogy (DIT), hateten edukasaun mak fundasaun ba dezenvolvimentu nasionál. Liuhusi edukasaun maka prepara líder sira iha futuru, profisionál sira iha futuru, no sidadaun sira-ne’ebé responsavel ba nasaun.
“Nune’e, kompetisaun saudavel entre universidade oioin haree katak sira halo di’ak, entaun universidade sira seluk sente motivadu atu tuir ida-ne’e. Entaun, ida-ne’e kria kompetisaun ida-ne’ebé saudavel, la’ós ho maneira negativa, maibé ho maneira pozitiva tebes,” nia akresenta.
Iha fatin seluk, Benjamin Corbafo, hosi Institutu Katóliku ba Formasaun iha Baukau, informa profesór sira presiza formasaun kontinua, nu’udár entidade responsavel atu garante kualidade programa no kursu sira, hasa’e kredibilidade internasionál universidade timoroan sira-nian, enkoraja melloria kontinua liuhosi avaliasaun regulár sira, apoiu dezenvolvimentu abilidade estudante sira-nian no promove transparénsia no responsabilizasaun iha jestaun instituisaun sira-nian.
“Maski Timor-Leste nasaun ki’ik ho rekursu ne’ebé limitadu, maibé nia boot iha nia matenek, nia kapasidade ba serbisu, no nia joventude nia potensiál. Ita-nia sistema ensinu superiór atu buras ho kualidade, hetan respeitu internasionál no nasionál, no prodús profisionál sira-ne’ebé iha kapasidade atu serbí nasaun ho kbiit no dignidade,” nia konklui.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade




