iklan

SAÚDE

MS-UNFPA halo revizaun anuál vijilánsia mortalidade inan no perinatál iha TL

MS-UNFPA halo revizaun anuál vijilánsia mortalidade inan no perinatál iha TL

Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusional, Jose dos Reis Magno. Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 18 Dezembru 2025 (TATOLI)—Ministériu Saúde Servisu hamutuk ho parseiru sira husi Fundu Populasaun Nasaun Unida, Organizasaun Saúde Mundiál no UNICEF realiza workshop kona-ba halo revizaun anuál vijilánsia mortalidade inan no perinatál iha Timor-Leste.

Vise-Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José Mango dos Reis Amaral, hateten ohin Ministériu Saúde ho nia parseiru sira hamutuk hodi realiza workshop nasionál kona-ba revizaun anuál ba vizilánsia no resposta ba mortalidade Maternu no Perinatal, nune’e mós kona-ba revizaun planu anuál ho parseiru UNFPA.

“Prezensa ita tomak iha ne’e ohin, demonstra ita-nia kompromisu kompartilladu atu fortalese saúde reprodutiva, saúde materna, saúde neonatal, saúde infantil no saúde adolsente iha Timor-Leste,” Vise- Ministru Fortalesimentu Instituisionál, Saúde José Mango dos Reis Amaral, hateten ba jornalista sira iha Novu turizmu, ohin.

Nia hateten, mortalidade materna no perinatal kontínua nafatin sai dezafiu boot ida-ne’ebé krítiku no nu’udar indikadór xave.

“Kona-ba ita-nia sistema saúde nia solidez, mekanizmu MPDSR la’ós apenas feramenta ba relatóriu de’it maibé nu’udar prosesu vitál ne’ebé permite ita atu komprende kauza, identifika lakuna no foti asaun konkreta atu salva vida,” nia dehan.

Nia relata, relatóriu ne’ebé referente ba períodu 2024-2025 oferese oportunidade ida ba Minsitériu saúde hodi halo reflesaun kona-ba konkista, dezafiu ne’ebé infrenta no oinsá atu aliña ho intervensaun sira no mós evidénsia no polítika sira.

“Ha’u husu ba partisipante sira hotu atu envolve ativamente iha aprezentasaun sira no diskusaun buka kompartilla ita-boot sira idak-idak nia esperiénsia no propoin solusaun prátika ne’ebé bele fortalese ita-nia sistema saúde iha nível hotu-hotu,” nia dehan.

Nia reafirma kompromisu Ministériu Saúde ninian hodi garante katak rezultadu sira-ne’ebé hetan husi MPDSR bele tradús iha estratéjia konkreta, ne’ebé apoia husi governansa ne’ebé forte no sólida, koordenasaun efikaa, dadus konfiável no tékniku sira-ne’ebé kapasitaun ba nia área, no fó rezultadu ne’ebé kualidade.

“Ha’u fó hanoin kona-ba ita-nia responsabilidade koletiva, labele iha inan ida, labarik foin moris ida, bele mate, se karik kauza ba mate ne’e bele prevene, hamutuk, no liuhusi instituisaun ne’ebé forte. Asaun ne’ebé bazeia iha evidénsia no parseria ne’ebé di’ak, ita bele alkansa rezultadu saúde ne’ebé di’ak liu ba ita-nia povu Timor-Leste,” nia relata.

Iha fatin hanesan, reprezentante UNFPA iha Timor-Leste, Navchaa Suren, informa sente kontente lori UNFPA nia naran atu hamutuk ho Ministériu Saúde no mós parseiru sira atu halo abertura enkontru revizaun anuál vijilánsia mortalidade inan no perinatál iha Timor-Leste.

“UNFPA kontínua apoia Governu Timor-Leste iha ninia lideransa no propriedade nasionál atu hamenus Mortalidade inan no perinatál ne’ebé bele prevene, no atu hametin sistema saúde liuhusi evidénsia, responsabilizasaun no melloria kualidade kuidadu,” Navchaa Suren hateten.

Nia dehan, MPDSR mak pilar xave ida husi sistema kualidade kuidadu no inisiativa globál ne’ebé UNFPA apoia hamutuk ho UNICEF no OMS atu aselera progresu ba alvu ODS.

” Ida-ne’e mak mekanizmu prinsipál ida atu transforma dadus Mortalidade inan no perinatál ba aprendizajen sistemátiku no asaun konkretu. Bainhira MPDSR funsiona ho di’ak, ida-ne’e bele prevene mortalidade no salva moris,” nia dehan.

Dadus MPDSR foun fornese sinál krítiku ida ba sistema saúde maske notifikasaun mate halo ona, persisténsia lakuna iha revizaun, análize kauza-abut, no resposta sistemátika hatudu katak funsionalidade sistema MPDSR seidauk konsistente iha nivel hotu-hotu.

“Volume mate aas iha ospitál no munisípiu sira, ne’e tanba revizaun no submisaun mak mínimu ka la hala’o. Nune mós mate iha komunidade barak seidauk dokumenta tanba implementasaun autópsia verbál ne’ebé limitadu tebes. Lakuna ida-ne’e la’ós deit kestaun tékniku ida. Ami servisu hamutuk ona ho Ministériu Saúde durante dékada ida resin hodi hasa’e kapasidade traballadór saúde no jestór sira iha área ida ne’e. Timor-Leste iha matadalan, pesoál ne’ebé treinadu, no profisionál sira-ne’ebé komprometidu. Dezafiu ida mak funsionalidade sistema, lideransa no akompañamentu,” nia esplika.

Tanba la’ós atividade opsionál ida maibé funsaun esensiál ida husi sistema kualidade kuidadu saúde nian laiha revizaun oportunu, dokumentasaun adekuada no asaun korretiva ne’ebé monitorizadu, sistema sei la aprende no kazu mortalidade sira-ne’ebé bele prevene sei kontinua repete.

“Enkontru ida-ne’e representa oportunidade estratéjika ida atu hametin implementasaun MPDSR liuhusi, reafirmasaun propriedade nasionál no responsabilizasaun institusionál ba MPDSR, integrasaun MPDSR iha sistema jestaun dezempeñu rutina no HMIS atu informa desizaun, foku ba instalasaun no munisípiu sira ho risku aas, ne’ebé potensial impaktu boot liu no as4gura katak revizaun hotu-hotu tradús ba asaun sira-ne’ebé klaru, implementadu, no monitorizadu ho rigór,” nia haktuir.

Ho nune’e, UNFPA nafatin komprometidu atu apoia Ministériu Saúde liuhusi asisténsia téknika, kapasitasaun instituisionál no advokasia estratéjika, hodi revitaliza no hametin sistema MPDSR no garante katak nia kontribui ba redusaun sustentável mortalidade inan no perinatál.

“Mai ita uza revizaun ida-ne’e la’ós de’it atu analiza dadus, maibé atu foti desizaun no kompromisu ne’ebé forte liu tan ba sistema MPDRS ne’ebé funsionál atu redus mortalidade inan no bebé foin moris nebe bele prevene liuhosi identifika, relata, reve kauza sira, no implementa solusaun sira ho objetivu atu hadi’a kualidade kuidadus no hametin sistema saúde, e’ebé tradús ba kuidadu ne’ebé di’ak liu ba feto no bebe foin moris iha Timor-Leste,” nia remata.

Entretantu partisipa iha Workshop refere mai reprezentante OMS, Unicef, Diretór Servisu Saúde Munisípiu sira no mós Xefe Sentru Saúde Komunitáriu sira hotu iha Timor laran tomak.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!