iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Myanmar nia desizaun la afeta ba estatutu Timor-Leste hanesan membru ASEAN 

Myanmar nia desizaun la afeta ba estatutu Timor-Leste hanesan membru ASEAN 

Vise MNEK ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel. Foto / TATOLI

DILI, 19 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Vise-Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, hateten desizaun Myanmar nian hodi haruka Enkarregadu Negósiu Timor-Leste nian sai husi país ne’e la fó impaktu ba Timor-Leste hanesan membru Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).

“Ita membru plenu ona, direitu goza previléjiu hanesan Estadu-membru ida hanesan mós ho sira seluk. Ne’ebé, buat hotu di’ak, negosiasaun no serbisu la’o nafatin, laiha impaktu ne’ebé atu muda fali ita-nia estatutu. Ita kontinua membru ASEAN”, nia hateten hafoin halo audiénsia ho Komisaun B iha Parlamentu Nasionál, ne’ebé trata Asuntu Negósiu Estranjeiru, Defeza no Seguransa, ohin.

Governante ne’e dehan diplomata timoroan mak iha loron hitu nia laran hodi prepara filafali mai Timor-Leste, enkuantu relasaun entre povu nasaun rua kontinua mantein. Hodi dehan diplomata timoroan iha Myanmar ho kondisaun di’ak no iha kontaktu di’ak tebetebes.

Tanba ne’e, nia dehan, iha buat balun ne’ebé Estadu rua presiza ko’alia ba malu. “Maibé ita halo serbisu sira ne’e, ita koopera di’ak ho maluk sira iha ne’ebá, diplomata mak fila lai, depois sei iha fali informasaun”, katak.

Relasiona ho asuntu ne’e, Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, hateten Timor-Leste respeita desizaun ne’e no país laiha kbiit atu halo julgamentu ba kazu sira akontese iha Myanmar no nasaun seluk.

“Sira hasai desizaun, ita respeita, maibé ita mós tenke temi katak buat ne’e justisa nian. Maibé, ita sente katak ita laiha kbiit atu ba buat sira-ne’ebé akontese iha rai seluk”, Xanana hato’o hafoin ramata enkontru regulár ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, iha Palásiu Prezidensiál, Nicolau Lobato, Dili, ohin.

Desizaun junta militár Myanmar foti hodi espulsa dilomata Timor-Leste nian iha nasaun referida, tanba iha fulan rua bá kotuk ekipa ida husi Myanmar mai hato’o keixa ba Ministériu Públiku Timor-Leste nian hodi husu Timor-Leste halo julgamentu ba junta militár ne’ebé akontese iha Myanmar.

Organizasaun Direitu Umanu Chin no Movimentu Akuntabilidade ba Responsabilide husi Myanmar hatama keixa kazu violasaun direitu umanu ne’ebé grave iha Estadu Chin ba iha Prokuradór-Jerál Republika Timor-Leste.

Keixa ne’e hato’o iha Prokuradór-Jerál Timor-Leste tanba ho intensaun katak kazu sira ne’e labele prosesa iha Myanmar no keixa ida-ne’e bele halo iha país sira ne’ebé asina tiha ona konvensaun kona-ba tribunál internasionál.

Organizasaun Direitu Umanu Chin no Movimentu Akuntabilidade ba Responsabilide husi Myanmar hatama keixa tolu junta militár nian ne’ebé komete kazu oho ema, violasaun seksuál ba inan grávida no labarik no atake padre sira.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2026/02/19/xanana-gusmao-ita-respeita-myanmar-nia-desizaun/

Jornalista: Nelson de Sousa 

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!