iklan

JUSTISA, HEADLINE

CAC halo ona averiguasaun ba polémika lista rekrutamentu membru foun PNTL

CAC halo ona averiguasaun ba polémika lista  rekrutamentu membru foun PNTL

Komandu PNTL Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), kuarta ne’e, hahú abertura hodi distribui formuláriu rekrutamentu ba membru PNTL foun iha kuartel PNTL Oekusi. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

DILI, 20 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Ekipa husi Komisaun Antí-Korrupasaun (CAC, sigla portugéz) orienta ona ekipa hodi bá Sekretariadu Komisaun Rekrutamentu membru foun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) hodi halo averiguasaun ba lista.

“Kuandu lista rekrutamentu vaga Polísia nian ne’e taka sai, mosu ona polémika no reklamasaun sira iha públiku, no públiku sira levanta no kestiona ba lista ne’e, ho nune’e Komisaun Antí-Korrupasaun orienta kedan halo averiguasaun ba lista rekrutamentu membru foun PNTL,” Diretór Jerál CAC, José Verdial, hato’oba Jornalista sira, iha edifísiu CAC, Farol, Sesta ne’e.

Notísia relevante : Polémika rekrutamentu PNTL hein desizaun Konsellu Ministru

Nia dehan, administrativamente Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ, sigla portugéz) mós halo ona nia serbisu no CAC mós halo nia serbisu.

“Prosesu ne’e ekipa sira rejista ona, ita hahú daudaun halibur informasaun sira, iha faze para halibur tan dokumentu sira para depois kolega sira halo averiguasaun, daudaun iha hela prosesu averiguasaun,” nia akresenta.

Prazu ba averiguasaun laiha, tanba ne’e depende ba dokumentu rekrutamentu la’ós iha CAC.

“Liga ho prosesu sira hanesan ne’e, ita labele rona de’it informasaun sira ne’ebé ema públika, ita pelumenus bele iha informasaun husi ema, ne’ebé ita haree katak pertinente duni depois ita mós dokumentu suporta sira para haree iha ka laiha iha indísiu korrupsaun,” nia katak.

CAC nia kompeténsia ne’e haree ba de’it investigsaun ba krime korrupasaun, enkuantu aktu administrativu CAC la haree.

“Agora sei haree katak iha prosesu rekrutamentu ne’e iha indísiu krime ka lae, karik iha subornu ruma, nia liu tanba fó subornu ruma ou liu tanba krime foun, iha ita-nia lei foun MPCC lei númeru 7/2020 kona-ba konflitu interrese ruma husik ba prosesu la’o orsida mak ita haree,” nia katak.

Ekipa responsável daudaun ne’e kontinua halo nia serbisu, nune’e iha averiguasaun mak CAC identifika buat ruma mosu iha prosesu ne’e mak automátika sei halo partisipasaun ba Ministériu Públiku.

Jornalista     : Natalino Costa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!