DILI, 23 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Membru na’in-rua FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) husi Unidade Polísia Militár ho naran inisial WLC no A (naran estimadu) baku sidadaun feto ida ho inisiál ZFS to’o kondisaun grave.
Kazu agresaun fízika ne’e akontese iha área loja ki’ik ida iha área Fatuhada, Postu-Administrativu Dom Aleixo, Munisípiu Dili, iha Kinta (05/02) maizumenus tuku 12:00.
Hahalok suspeitu nian ne’e konsidera hanesan krime Ofensa ba integridade fízika simples no ofensa integridade fízika grave, ne’ebé previstu iha artigu 149, 150 no 151 ne’ebé previstu iha Kódigu Penál Timor-Leste.
Vítima ZSF iha Segunda (23/02) maizumenus tuku 18:57 aprezenta keixa ba Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhusi Diresaun Nasionál Servisu Investigasaun Kriminál (DNSIK).
“Kazu ne’e Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál (DSIKN) rejista ho NUK:0064/26-PNSIC,” referidu autus husi PNTL.
Notísia relevante : Sidadaun estranjeiru halo agresaun fízika hasoru membru PNTL
Tuir artigu 49 Ofensa sira ba integridade fízika simples, deskreve katak :
- Sé mak ofende ema seluk nia isilolon ka saúde sei kondena ho pena prizaun to’o tinan-tolu ka selu multa.
- Prosedimentu kriminál depende husi keixa.
Artigu 150, deskreve katak ofensa sira ba integridade fízika grave ida-ne’ebé mak ofende ema seluk nia isilolon ka saúde ho propózitu atu :
a). Bandu netik órgaun ka membru importante;
b). Dehan aat tebes no beibeik;
c). Afeta kapasidade serbisu, kapasidade inteletuál sira ka prokriasaun husi maneira grave no kleur ka definitivu;
d). Provoka moras nafatin ka anomalia psíkika ne’ebé la bele kura; ka
e). Kria perigu ba ema nia vida; sei kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 8.
Artigu 151 Agravasaun :
- Sé mak hakarak de’it ofende ema seluk nia isilolon ka saúde liuhosi:
- a) Halo ofensa previstu iha artigu 150 sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 5;
- b) Hamate ema tanba neglijénsia sei kondena ho pena prizaun tinan 1 to’o 6;
- Sé maka hakarak halo ofensa ruma previstu iha artigu 150 tanba neglijénsia hodi hamate ema sei kondena ho pena prizaun tinan 3 to’o 12.
- Enkuantu krime sira ne’ebé temi iha artigu sira anteriór hetan nu’udar vítima ema ruma husi sira be mensiona tiha iha alínea i) husi artigu 142 tanba hala’o nia knaar tuituir malu pena sei hatodan husi katoluk ida iha nia limite sira másimu no mínimu, enkuantu punisaun grave la kona nia tanba forsa legál husi dispozisaun seluk.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Julia Chatarina





