DILI, 25 Fevereiru 2026 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál liuhusi Komisaun D ne’ebé trata Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu hahú halo audiénsia públika ho entidade relevante sira hodi rona hanoin kona-ba proposta-lei númeru 22/VI (2a) – Lei Promosaun no Esportasaun.
Iha aprezentasaun insiál proponente ba inisiativa lejislativa liuhusi Vise-Primeiru-Ministru ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Francisco Kalbuadi Lay, hato’o katak lei ne’e sai hanesan insiativa ida ne’ebé konstitui pasu estratéjiku ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian no reforsu ba integrasaun ekonomia globál.
Nia dehan setór esportasaun nu’udar pilár esensiál ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian ba konstrusaun ekonomia ida ne’ebé modern, diversifikadu no kompetitivu. No ekonomia ida ne’ebé halo esportasaun mak ekonomia ne’ebé bele prodús ho efisiente, hamosu valór akrexentadu, kria mós empregu no integra tomak iha merkadu internasionál sira.
Nia relata katak Timor-Leste daudaun halo ona esportasaun ba produtu sira hanesan kafé, nuu-maran, kamii, kaju, budu-tasi maran, sukaer no produtu seluk tan bá Indonézia, Austrália, Nova Zelándia, Japaun, Korea Súl, Estadu Unidu Amérika, Xina no país seluk tan no, iha tinan 2025, hatama ona osan hamutuk millaun $325-resin.
“Proposta lei iha kapítulu haat no artigu 23, define baze enkuadramentu legál ba atividade ekonómika ba esportasaun no reesportasaun sasán sira iha Timor-Leste”, nia hato’o iha ámbitu audiénsia públika iha Parlamentu, ohin.
Lei ne’e mós regula prosedimentu administrativu hodi harii ba liberdade garantia no benefísiu ba esportadór, kondisaun, obrigasaun husi esportadór sira atu kumpre tuir lei no regulamentu sira husi atividade ekonomíka nian bainhira atu halo esportasaun sasán.
“Lei ne’e mós atu kria ambiente ida ne’ebé transparante no efisiente, ba sistema ida ne’ebé sentraliza esportasaun iha Timor-Leste, nune’e fó konfiansa ba esportadór sira”, dehan.
Hodi fundamenta katak benefísiu husi lei ida-ne’e mak Governu bele iha sistema esportasaun ida ne’ebé sentraliza hodi kria relasaun sira ne’ebé entre empreza esportadora no serbisu oioin ne’ebé envolve iha prosedimentu ba esportasaun sei koordena liuhusi pontu kontaktu ida de’it.
Governante ne’e dehan bainhira aprova lejislasaun ne’e sai kompromisu internasionál ne’ebé Timor-Leste hala’o ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) iha pós-adezaun nian, lei ne’e tama mós iha lejizlasaun 21, nune’e tenke aprova.
Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, reforsa katak lejizlasaun ne’e importante no hola parte iha estratéjia no objetivu husi Governu Dasiak atu harii ekonómia ida moderna, ida ne’ebé integradu iha merkadu globál hodi konsidera potensiál Timor-Leste nian ba diversifikasaun ekonómika.
“Nune’e lei ne’e hakarak estabelese enkuadramentu legál ne’ebé fasilita esportasaun no kria insentiva ba empreza esportadora sira, partikularmente insentivu administrativu fiskál no aduaneiru hodi oferese garantia no direitu ba esportadór sira”, salienta.
Nune’e mós objetivu husi lei ne’e atu kria baze konfiansa ba investimentu ne’ebé orientadu ba esportasaun kontribuisaun sei desizivu ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál.
Aliende ne’e, lei ne’e hakarak mós dezenvolve ambiente jurídiku ne’ebé enkoraja kompetividade empreza nasionál no atraisaun investimentu direitu estranjeiru nian ho respetiva padraun internasionál nian.
Prezidente Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL, sigla portugés), Jorge Serrano, agradese ba Governu ninia inisiativa atu tau urjénsia ba lei ida-ne’e ho apoiu tomak husi Parlamentu nian.
Tuir nia, presiza duni lei ne’e atu define loloos enkuadramentu legál ba esportasaun. Nia fó hanoin ba Parlamentu antes halo aprovasaun finál ba inisiativa ne’e haree mós, liuliu ba risku no dezafiu kona-ba país ninia dependénsia ekonómika ba setór petróleu hodi hasa’e esportasaun, haree mós ba tensaun jeopolítika tarifa internasionál sira.
Hodi koloka iha dezekilíbriu boot entre importasaun no esportasaun nu’udar défisit komersiál ne’ebé país ne’e kuaze millaun $700-resin ba de’it kompra sasán husi rai-li’ur no presiza halo balansu.
Dirijente ne’e sujere mós preparasaun komérsiu dijitál hanesan forma ida atu ajuda setór privadu sira, promosaun produtu iha rai-laran no rai-li’ur, tau atensaun ba protesaun marka produtu sira, kustu transporte marítima, no mellora sistema burokrasia.
Tuir nia, presiza atensaun ba produtu reesportasaun tenke define didi’ak iha lei ne’e, tanba ema bele utiliza país ne’e ba intensaun seluk.
Durante apresiasaun, deputadu sira maioria apoiu inisiativa lejizlativa ne’e tanba importante tebes, maibé koloka kestaun sira iha proposta lei ne’e atu tau atensaun ba insentiva fiskál liga ba sustentabilidade orsamentu Estadu, kestaun aumenta kolesaun reseita, foka ba diverfikasaun ekonómika tanba iha défisit komersiál importasaun no esportasaun.
Notísia relevante: Aprova ona Lei Promosaun Esportasaun nian
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





