(Estudu kazu kona-ba publikasaun mídia online sira bazeia ba Teória Spiral of Silence)
Hakerek-na’in Estudante DCS-UNTL: Antoninho Viegas M. Soares, Eugenia dos S. da Assunção, Apolonia N. Florentina, Dulce da C. Pereira, Bonifacio da C. Araujo, Clarissa Soares, Angelica S. de Deus & (Revizór Teórika: Miguel Gonçalves, L.Cs, M.I. Kom, Dosente Integral DCS-FCS UNTL).
INTRODUSAUN
Iha modernizasaun ohin loron nian, nakonu ho sistema dijitalalizasaun, mídia asume papél importantísima hodi fasilita asesu informasaun. Mídia hanesan Rádiu, jornál, televizaun, online inklui mídia sosiál (YouTube, Facebook, Instagram no Watsapp, Tiktok) nu’udar meiu ida atu habelar informasaun no notísia ba audiénsia. Liuhusi mídia mak oinsá atu lori informasaun ba konsumu públiku liuhusi povu lian-laek sira.
Tuir baze legál sira. Tantu iha Konstituisaun RDTL artigu 41 no Dekretu Lei Nú. 9/2014. LEI N.º 5/2014 19 Novembru Lei Komunikasaun Sosiál liuliu artigu 8 kona-ba Liberdade Imprensa no mós artigu 9 kona-ba Liberdade Espresaun.
Hanesan refere husi Lifau Post (2024) katak, orgaun komunikasaun 47 mak rejista ona iha Konsellu Imprensa, mídia imprimi (4), Televizaun (4), Rádiu (4) no mídia online notísia (21). Aleinde ne’e eziste mós Radio Komunidade Hamutuk 22, inklui Radio Comunidade Fronteira Balibo Five ne’ebé foin lansa iha 16 Outubru 2025 ne’e.
Iha kontestu Timor-Leste, mídia massa, no mídia online sira hanesan STL, Timor Post, Agência Tatoli Online, Mídia Independente, Dili Post nsst iha papél importante hodi bele hatudu no partilla informasaun sira kona-ba realidade moris povu nian. Mídia iha papél importante atu transmite informasaun no fó espasu ba públiku atu espresa hanoin liga ho realidade polítika, saúde, edukasaun, ekonomia, agrikultura, ambiente, kultura, sosiál hodi kontribui mós ba iha dezenvolvimentu rurál no urbana.
Mídia mai husi liafuan plurál, médiu ne’ebé ho signifikadu ida de’it. Mídia mós sai hanesan intermídiariu ida-ne’ebé lori mensajen no simu mensajen. Mídia mak hanesan sasukat ida hodi transmite informaaun ba audiénsia. Aleinde ne’e, mídia mós bele define nu’udar intermídiariu ida hodi publika informasaun sira bazeia ba faktus. Arsyad define mídia mak forma plurál husi liafuan “medium”, (médiu mai husi lian Latín signifika buat ida iha klaran). Mídia mós bele define nu’udar intermídiariu entre ema ne’ebé lori mensajen, (Syaifidun, 2020;21).
Intermediáriu signifika hatutan lian-laek, kbiit-laek, izoladu. Aleinde ne’e hametin komunikasaun husi ukun-na’in ho reinu sira. Maibé dalaruma sira ne’ebé lian-laek sai lian-laek liután. Sira ne’ebé elite sai elite liután. Ne’e mak realidade sosiál ema bele haree buat boot sai fali boot liu, ida kiik sai kiik no izola liu. Embora kestaun ne’e refere ba situasaun balun de’it, tanba mídia balun iha programa no reportajen espesífiku ba povu lian-laek no vulneravel sira.
Povu lian-laek sira mak grupu no individu ne’ebé marjinalizadu husi asesu ba meiu komunikasaun no espasu públiku, rezultadu husi fatór sosio-ekonómiku, polítiku no kultural, ne’ebé halo lian sira la’ek no la iha influénsia iha prosesu desizaun nian. Situasaun referida kontribui ba dezigualdade estruturál ne’ebé fó limitasaun ba ezersísiu direitu fundamentál hanesan liberdade espresaun no partisipasaun sidadania nian.
Bazeia ba artigu ne’e elabora bazeia ba teória Spiral of Silence. Teória Spiral of Silence mak hanesan teória ida husi komunikasaun massa ne’ebé dezenvolve husi sientista Alemaña, Elisabeth Noelle-Neumann iha tinan 1974. Iha teória ne’e nia progresu habelar husi peskiza sira hanesan Salmon & Kline (1985), esplika oinsá maka indivídu sira iha tendénsia atu hadook-an no espresa sira-nia opiniaun sira, sira haree katak sira la konsistente ho saida maka maioria haree.
Teória Spiral of Silence, esplika oinsá ema sira iha tendénsia atu subar opiniaun minoria, tanba ta’uk atu hetan izolamentu no rejeita sira-nia opiniaun husi grupu maioria. Ema sira-ne’e, sente katak sira-nia opiniaun ladún popular no sei marjinaliza sira hodi la deklara ideia sira iha públiku liuliu mídia (Griffin, 2009). Esplika tendénsia husi indivídu atu nonook, bainhira sira sente opiniaun sira iha konflitu ho opiniaun maioria nian.
Refleta ba asuntu sosiál, polítika no kultura inklui relasun sosiál ema nian. Liuhusi teória referida bele enkoraja povu lian-laek sira hodi hato’o sira-nia opiniaun ba públiku atu bele hametin sira nia-an, maske opiniaun sira ne’ebé minoria bele sai marjinaliza iha sosiedade. Nune’e mós ho maneira envolve sira hanesan fonte iha notísia mídia nian.
Notísia hanesan informasaun ne’ebé fó sai liuhusi imprime no eletróniku inklui mídia sosiál. Tuir Eric C. Hepwood katak notísia maka relatóriu dahuluk hosi eventu importante ida-ne’ebé atrai atensaun públiku nian. Alainde ne’e notísia mós hanesan buat informasaun kona-ba ne’ebé akontese daudaun iha públiku (Tamburaka, 2009:47). Notísia mak informasaun sira ne’ebé importante iha eventu kona-ba realidade sosiál ne’ebé dadaun ne’e akontese.
Mídia mak hanesan kanál importante ida-ne’ebé ho nia kontribuisaun boot iha sosiedade atu lori Informasaun ba públiku liga ho realidade sosiál ne’ebé mak akontese, atu sosiedade bele hatene no mídia mós oinsá atu lori povu nia lian ba públiku liuhusi saida mak povu rasik senti. Tanba ne’e mídia hola papél importante iha sosiedade.
Mídia hanesan komunikasaun sosiál ba povu nia moris, hahú husi importánsia komunikasaun sosiál ba interrese grupu nian sira, maske deskrisaun importánsia komunikasaun sosiál nian husi perspetiva relijioza ida, mudansa personalidade individuál bele mós hamosu husi komunikasaun sosiál (Nikken at all, 2018). Nune’e, atu halo rezumu ba poder mídia nian iha ema nia moris ne’e, la’os de’it hanesan fonte diversaun nian, maibé mós edukasaun liu..
Mídia hanesan instrumentu komunikasaun ne’ebé importante tebes, tanba hatutan informasaun ba audiénsia atu bele hatene notísia iha rai-laran nomós rai-li’ur nian. Informasaun ne’ebé loos, balansu, kredível inklui valór seluk jornalizmu nian depende persepsaun públiku. Persepsaun públiku mak opiniaun sira ne’ebé Hato’o ba públiku tuir interrese ema hotu nian hodi hatan ba sira nia objetivu ka hakarak ruma. Ho forma oinoin ne’ebé ema uza hodi hato’o. Baihira ema nia opiniaun hato’o ba públiku iha objetivu hodi hatan ba Nesesidade ema nian, haree husi Aspetu Ekonomia, Edukasaun, saúde no seluktan. Liuhusi Aspetu sira ne’e hanesan fenomena sosiál ne’ebé sai mós problema iha sosiedade presiza rezolve.
Persesaun maka maneira ida atu haree problema ida ho modu partikulár ne’ebé uza hodi observa fenómenu ida. Persesaun maka enkuadramentu konseptuál, konjuntu husi asumsaun sira, konjuntu valór sira, no ideia ne’ebé ikusmai influénsia asaun sira iha situasaun ida (Martono, 2010:27). Problema ne’ebé uza hodi haree ba fenomena sosiál ne’ebé akontese liuhusi ideia sira ne’ebé observa no tenke iha asaun konkreta ida hodi hatan ba situasaun ne’ebé akontese liuhusi publikasaun mídia nian ida. Refleta ema husi parte hotu tantu sira ne’ebé ukun no sira ne’ebé hanaran reinu (povu).
Povu lian-laek mak ema sira ne’ebé susar atu hato’o sira-nia hanoin ba públiku no grupu sira ne’ebé moris sosiedade laiha lina atu hato’o informasaun. Sira-ne’e laiha dalan atu espresa sai sira-nia kondisaun ne’ebé sira enfrenta kada loron ne’ebé sira konsidera hanesan problema boot ne’ebé sira hasoru liga ho edukasaun, saúde, ekonomia, agrikultura, no seluk tan. Nune’e, povu nia lian la’e tanba marjinaliza iha moris sosiedade nian.
Marginalization theory mak teória sosiál ne’ebé esplika oinsá indivídu ka grupu balun sai eskluidu hosi poder, rekursu, oportunidade, no partisipasaun sosiál tanba fatór estruturál hanesan pobreza, etnisidade, lingua, jéneru, edukasaun, ka estatus polítiku (Lee, S, 2025).
Kestaun kona-ba majinalizasaun ne’e sira rasik bele sente no bele observa realidade ne’ebé akontese iha sosiedade ne’e rasik. Tanba iha aspetu Ekonómiku konsidera povu laiha asesu ba servisu no merkadu, Polítiku; komunidade laiha reprezentasaun, Linguístika lian minoritária la uza iha sosiedade no komponente eskolár, Sosiál; deskriminasaun ba jéneru no étniku, Jeográfiku; komunidade área rurál lahetan oportunidade servisu, eskola no atendimentu públiku.
Embora definisaun ne’ebé aprezenta ho kondisaun oioin, maibé iha artigu ida-ne’e foku husi analiza ángulu mídia nian. Iha ne’ebé mídia ida bele envolve fonte ida iha nia elaborasaun konteúdu notísia. Notísia ne’ebé la signifika tenke iha ona fonte rua ka tolu, maibé bele konsidera mós oinsá envolve ema vulneravel sira. Kondisaun seluk mós limitasaun tempu, finanseiru no distánsia jeográfika no seluktan.
Métodu
Bazeia ba Métodu ne’ebé aplika iha elaborasaun no analiza ba artigu no teória ida-ne’e to iha finalidade maka elabora liuhusi prosesu estudu kazu, asesu livru iha biblioteka, asesu ba iha internet no referénsia sira ne’ebé hetan husi google hodi halo analiza bazeia ba Teória Spiral of Silence. Estudu kazu ida-ne’e hala’o durante fulan ida nia laran bazeia ba dokumentasaun no observasaun, aplika mós analiza konstekstualizasaun hodi foku ba publiksaun sira ne’ebé iha, liga ho Teória Spiral Of Silence.
Mídia hanesan meiu ka instrumentu komunikasaun nian ne’ebé mak importante tebes, tanba fo no fahe tutan informasaun ba rona-nain sira ka audiénsia, atu bele hatene notísia no akontesementu reál. Mídia importante tebes iha sosiedade, tanba bele fó informasaun, eduka povu, no fó plataforma atu ko’alia livre kona-ba problema sosiál no polítiku.
Objetivu mídia mak kontrolu sosiál oinsá papél mídia hodi haree ba povu marjinál no povu lian-laek sira atu lori povu nia lian ba públiku, tanba ne’e importante tebes iha sosiadade hodi fasilita sira no hasa
e persepsaun p’ublika no lori ita ba hatene kona-ba realidade sosiál ne’ebé akontese iha sosiedade liu-liu povu lian-laek sira nia lian. Kontribuisaun mídia ba iha sosiedade folin tebes lori situasaun reál povu marjinál nian ba entidade Estadu no relevante sira.
Barreira Sosiál no Ekonómiku
Barreira sosiál sira maka forma ruma husi limitasaun fatór sosiál no kulturál ne’ebé prevene indivídu no grupu ida atu partisipa iha moris komunidade nian. Barreira sira-ne’e bele inklui diskriminasaun, estereótipu, estigma, diferensa iha estatutu sosiál, ka norma sosiál sira ne’ebé limita asesu ba servisu sira, edukasaun, empregu, no oportunidade sira seluk. Liuliu liberdade hato’o opiniaun.
Barreira ekonómiku sira maka limitasaun sira ne’ebé mosu husi rekursu materiál, rekursu finanseiru, atu hadi’a sira-nia moris-di’ak no partisipasaun ekonómika. Barreira sira-ne’e inklui pobreza, distribuisaun rendimentu, dezempregu, kapitál negósiu ne’ebé ki’ik, no asesu limitadu ba teknolojia no merkadu sira.
Xefe Suku Afaloikai, Postu Administrativu Uatucarbau, Munisípiu Viqueque, Abilio Soares, informa komunidade hamutuk uma-kain 82 to’o agora seidauk asesu bee-moos no eletrisidade.
“Ha’u-nia komunidade Aldeia rua ho totál uma-kain 82 durante ne’e, sira tuur iha nakukun laran tanba seidauk asesu eletrisidade nomós seidauk asesu ba bee-moos. Komunidade sira atu asesu bee-moos, sira tenke la’o distánsia metru 100 resin hafoin kuru bee mota hodi konsumu loro-loron” (TATOLI, 8 Jullu 2024) Komunidade uma-kain 82 iha Afaloikai ladauk asesu bee-moos no eletrisidade – TATOLI Agência Noticiosa de Timor-Leste, asesu iha loron 18/07/2025.
Iha konteúdu notísia envolve Xefe Suku Afaloicai hanesan fonte informasaun, asuntu ne’ebé toka foku ba falta bee-moos no komunidade la kontinua asesu eletrisidade. Deskreve mós kona-ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN-2011-2023), katak povu timoroan hotu asesu ba bee-moos no eletrisidade (Gov.Tl, 2013). Asuntu bee-moos no eletrisidade hanesan direitu báziku ema nian. Nune’e fonte ne’ebé envolve falta parte husi komunidade ne’ebé enfrenta falta asesu ba infraestrutura báziku no desizór polítiku sira (entidade relevante ne’ebé iha kompeténsia responde). Tanba ne’e define hanesan informasaun la’ós notísia tanba informasaun husi parte ida de’it.
Adam Smith fahe nesesidade bázika ema nian (1) Han no bee, (2) Roupa, (3) Uma (hela-fatin), no buat sira ne’ebé presiza atu sobrevive (Kasanah, 2025). Nune’e mak ema sempre asesu no garantia asesu nesesidade sira mak refere iha ona. Entretantu barreira sosiál no ekonómika sira dalabarak interligadu ho barreira sosiál sira hanesan diskriminasaun iha dezenvolvimentu ka klase sosiál bele reforsa barreira ekonómika sira hanesan ki’ak no asesu la hanesan ba infraestrutura bázika sira (World Bank, 2020). Situasaun sira-ne’e akontese ona no beibeik akontese mídia mak iha papél pertinente iha klaran “Medium” hodi netraliza ho solusaun ruma iha konteúdu notísia ida.
Promove Lian husi Lian-laek Sira
Povu lian-laek sira mak grupu individu ka komunidade ne’ebé sistematikamente marjinalizadu husi asesu ba meiu komunikasaun no espasu públiku. Rezultadu husi fatór sosio-ekonómiku, polítiku no kulturál, ne’ebé halo lian sira la’ek no la iha influénsia iha prosesu desizaun nian. Situasaun ne’e reforsa ho dezigualdade estruturál ne’ebé fó limitasaun ba ezersísiu direitu fundamentál hanesan liberdade espresaun no partisipasaun sidadaun. Iha kontestu Timor-Leste, prosesu ne’e bele hetan husi limitasaun asesu ba servisu públiku, edukasaun, no partisipasaun polítika, liu-liu ba grupu vulneravel sira hanesan feto, ema ho defisiénsia, labarik rurál. Maske situasaun sira ne’e influénsia ba moris loroloron maibé kontinua laiha lian atu hato’o.
Diretór Ezekutivu Raes Hadomi Timoroan (RHTO) Joãozito dos Santos, hateten iha futuru Agência Tatoli kontinua servisu makaas no mellora produtu TATOLI nian liu-liu sai lian ba lian-laek sira-nia lian.
“Espera katak iha futuru Agência TATOLI bele sai nafatin lian ba ema hotu, lian ba lian-laek sira, lian ba inkluzaun no asegura ema hotu-hotu nia lian, nune’e bele hariku no prezerva liután Agência TATOLI nia servisu”. (Tatoli 25 Jullu 2022) https://tatoli.tl/2022/07/25/rhto-agencia-tatoli-sai-lian-ba-lian-laek-sira-nia-lian/, asesu iha loron 18/07/2025.
Papél mídia iha Timor-Leste boot tebes, no kontribuisaun mídia nia ba sosiedade valór tebes tanba bele lori povu nia lian ba públiku hodi haree hetan situasaun reál ne’ebé povu enfrenta ka hasoru. Realidade iha konteúdu fonte ida de’it. La envolve ema kbiit-laek ruma hato’o mós sira-nia hanoin ligadu ho asuntu referidu. Nune’e mós la envolve parte husi Tatoli rasik kona-ba apresiasaun ne’ebé hetan husi sosiedade liuliu RHTO. Ángulu husi publikasaun ne’e perfeitu loos, maibé konsidera hanesan informasaun de’it, tanba seidauk iha balansu informativu hodi hamosu konseitu notísia nian.
Marjinalizasaun akontese, tanba distribuisaun kapitál ne’ebé la hanesan iha sosiedade. Ema ka grupu sira ne’ebé laiha asesu ba kapitál ekonómiku, sosiál, no kulturál hetan marjinalizadu iha aspetu oioin moris sosiál nian. Bourdieu uza konseitu “ábitu” hodi esplika oinsá estrutura sosiál sira influénsia asaun individuál sira no redusaun dezigualdade sosiál nian. (Bourdieu,1986).
Bazeia ba teória ne’ebé liga ho notísia ne’ebé iha, marjinalizasaun mak prosesu ne’ebé halo individu ka grupu ruma ne’ebé laiha poder iha sosiedade. Konsekuénsia husi situasaun ne’e mak povu lian-laek sira kontinua sai invizível iha prosesu polítiku, sosiál, no dezenvolvimentu ne’ebé inkluzivu atu garante direitu fundamentál ba sidadaun hotu-hotu.
Marjinalizasaun mak prosesu ne’ebé mantein ema ida iha pozisaun ne’ebé laiha kbiit no la importante iha sosiedade (Webster (2014). Marjinalizasaun prosesu ema ida nian ne’ebé laiha mudansa no mantein de’it iha fatin no sosiedade sira la konsidera prezensa ema ida-ne’e nian importante iha sira-nia prosesu rasik.
Hahuun ba artigu 40 Konstituisaun RDTL kona-ba liberdade espresaun (Asembleia Konstituante, 2002), nomós artigu 9 Lei Komunikasaun kona-ba Liberdade espresaun (MJ, 2014). Maibé realidade iha prátika enfrenta dezafiu kona-ba liberdade espresaun ne’e. Afeta husi fatór internál no esternál. Internál signifika komunidade mak seidauk iha koñesimentu kona-ba papél mídia nian no susar hato’o sira-nia hanoin kona-ba asuntu ruma. Embora fatór esternál ne’e husi maneira oinsá mídia nia envolvimentu fonte informasaun iha konteúdu notísia. Iha dezafiu ba ezijénsia tempu no atualidade nune’e la konsege envolve fonte pertinente iha konteúdu notísia nian.
Defisiénsia Kontinua La Sente Dezenvolvimentu
Defisiénsia maka kondisaun ne’ebé ema ida hetan tanba limitasaun fíziku, mentál ne’ebé bele difikulta partisipasaun iha sosiedade. Limitasaun sira-ne’e bele sai permanente ka temporáriu no bele afeta aspetu oioin moris nian, hanesan mobilidade, komunikasaun, no interasaun sosiál. Ida-ne’e envolve kondisaun oioin, inklui defisiénsia vizuál, tilun, mentál, no fíziku (defisiénsia fíziku). Importante atu hanoin katak defisiénsia la’ós buat ida-ne’ebé maka estátiku, maibé kondisaun ne’ebé maka hetan influénsia husi interasaun no partisipasaun.
Koordenadór Organizasaun Core Group Transparancy (CGT), Sabino Fitun hateten, tinan-21 independénsia Timor-Leste, dezenvolvimentu infraestrutura ne’ebé la’o iha rai-laran la asesivel ba ema ho defisiénsia sira, maske populasaun ho kondisaun defisiente ho kuantidade boot tantu defisiénsia fíziku no mentál.
“Ami-nia monitorizasaun durante ne’e hatudu katak durante tinan hira ne’e ita-nia dezenvolvimentu infraestrutua seidauk asesível ba ema ho defisiénsia. Tanba ne’e ami ezije iha nafatin tinan-tinan atu orsamentu jerál estadu tenke inkluzivu”, (The Dili Weekly 09 Jullu 2021). https://thediliweekly.com/2021/07/09/infrastruktura-nasional-la-asesivel-ba-ema-ho-defisiensia/, asesu iha loron 11/08/2025.
Iha konteúdu mídia envolve de’it fonte rua husi Koordenadór Organizasaun Core Group Transparancy ho Diretora Organizasaun Rede Feto Timor-Leste, Aida Exposto. Embora loloos envolve tan fonte ida hodi reprezenta ema ho difisiente sira. Iha situasaun sira hanesan ne’e importante atu fó valór no promove mós EhD sira hodi espresa mós sira-nia hanoin, esperiénsia no preokupasaun ruma. Maibé la konsege. Iha parte seluk bele konsidera limitasaun balun hodi asesu ba fonte sira hanesan ne’e. Aleinde ne’e presiza mós entidade responsável governu nian bele hatan mós iha konteúdu hodi fó solusaun ruma.
Inasesibilidade hanesan inkapasidade ema ida nian atu uza espasu, fasilidade no servisu sira, tanba barreira fíziku, sensoriál, ka kognitivu sira. (Imrie & Hall, 2001). Nune’e, inasesibilidade hanesan buat ne’ebé Imrie no Hall hateten, la’ós de’it barreira fíziku, sensoriál, no kognitivu ne’ebé impede asesu sira, maibé mós aspetu husi dezeñu no sistema sira. Ne’e afeta mós informasaun no teknolojiu ne’ebé la inklusivu. Atu haktuir inkluzaun kompleta, dezeñu universal no mudansa iha polítika sira presiza hodi elimina barreira ne’e, garante ema hotu bele uza espasu, fasilidade, no servisu ho dignidade no ekidade.
KONKLUZAUN
Sosiedade ne’ebé eziste ohin loron, iha individu ne’ebé susar atu hato’o nia opiniaun. Ema sira-ne’e la hetan oportunidade atu ko’alia kona-ba situasaun ne’ebé hasoru no akontese iha área ne’ebé sira horik ba. Kondisaun sira-ne’e ema sai marjinalizadu iha sosiedade. Iha sorin seluk, kulturalmente no istorikamente forte iha asaun sosiál, karidade, no valoriza malu no estilu respeitu, teória ne’e relevante atu kompriende dinámika komunikasaun públika, liuliu kona-ba asuntu justisa, sosiál, vulnerabilidade, LGBT, defisiente, vitima dezatre no asuntu relevante seluk.
Mídia iha papél sentrál hodi hametin ka hafraku efeitu sira husi Teória Spiral of Silence. Iha Timor-Leste dala barak mídia reforsa opiniaun maioria hodi la fó espasu ba lian minoria sira. Tanba ne’e, mídia iha papél nu’udar fasilitadór ba diálogu nakloke, la’ós de’it nu’udar ibun ba lian lian-laek sira. Hodi loke espasu ba grupu hotu iha sosiedade atu hato’o sira-nia opiniaun hanesan. Ne’e akontese duni mak mídia bele ajuda kria sosiedade ida-ne’ebé demokrátiku liu, inkluzivu no reziliente sosialmente. Mudansa pozitivu ne’e só bele hetan bainhira mídia kompleta nia papél hodi forma persesaun públiku no ativamente refleta prinsípiu sira diversidade iha fonte informasaun no liberdade espresaun.
Rekomendasaun: Mídia bele demonstra sensibilidade hodi envolve fonte iha atividade kobertura ba asuntu ne’ebé refleta kondisaun sira refere iha. Envolve elite sira oinsá fó solusaun no balansu keta haluhan mós reinu sira ne’ebé benefísiu ba dezisaun sira no marjinaliza sira-nia hanoin. Agradese mós ba Tatoli, IP oferese ona espasu ba publikasaun ida-ne’e. ***
REFERÉNSIA
Allan, S. (2017). Online News Journalist and Internet, Online News: Journalism and the Internet – Stuart Allan – Google Livros, asesu iha 13 Dezembru 2025.
Bourdieu, P. (1986). The Forms of Capital, https://library.fiveable.me/key-terms/feminist-political-thought/marginality, asesu iha loron 11/08/2025.
Cangara (2002). Mídia Massa, https://lindungihutan.com/blog/mídia-massa adalah/#:~:text=Wilbur%20Lang%20Schramm,sama%20ke%20sejumlah%20besar%20orang, asesu iha loron 28/12 /2024
Eli, Pariser, (2012). Aborda Como Os Algoritmos Personalizam E Restringem “Bolhas” Informativas. https://sobreinspirar.com.br/impacto-das-noticias-como-as-noticias-muda m-a-maneira-como-pensamos-e-nos-comportamos/?, asesu iha loron 11/08/2025
Foucault, Michel (1977). Discipline and Punish: The Birth of the Prison. Pantheon Books,
Governu Tl (2013). Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN-2011-2023), Plano-Estrategico-de-Desenvolvimento_PT1.pdf, asesu iha 22 Fevereiru 2026
Griffin, E. (2009). A First Look at Communication Theory. https://jpi.ubb.ac.id/index.php/J PI/article/download/92/50/#:~:text=Teori%20%22spiral%20of%20silence%22%20mengemukakan,mídia%20massa%20hingga%20membentuk%20opini. Asesu iha loron 28/12 /2024.
Imrie & Hall (2001), Inclusive Design: https://books.google.com/books?id=ojkXAQAAMAAJ, asesu iha loron 11/08/2025.
Kasanah, Ulfatun (2025). Pengertian Ilmu Ekonomi Menurut Para Ahli, Tujuan & Manfaatnya | Ekonomi Kelas 10, Pengertian Ilmu Ekonomi Menurut Ahli, Tujuan & Manfaatnya, asesu iha 21 Outobru 2025.
Lifau Port (2024). Meius Komsos 47 Rejistadu iha Konsellu Imprensa, Meius Komsos 47 Rejistadu iha Konsellu Imprensa | LIFAU PRESS, asesu iha 21 Outobru 2025.
Lee, Sara, (2025). Understand Marginalization in Social Theory, Numberic Analitic: Understanding Marginalization in Social Theory, asesu iha 22 Fevereiru 2026.
Nikken.Y, Sigit W, Kahnwa, S., Angga I., dkk, (2018). The Power of Mídia”, Yogyakarta: Garuda Mas Sejahtera.
Ryan Holiday, (2014). Revela Como Técnicas De Manipulação Midiática (Como “Clickbait”) São Usadas Para Influenciar Audiências, https://sobreinspirar.com.br/impacto-das-noticias-como-as-noticias-mudam-a-maneira-como-pensamos-e-nos-comportamos/?, asesu iha loron 11/08/2025
Shabir, G., Safdar, G., & Hussain, J. S. (2019). Social Mídia Defy Spiral of Silence Theory and Provides Baseline for New Spiral of Social Mídia Theory: Ground Perspective. Pakistan Journal of Social Sciences (PJSS), 39(4).
Salmon, C. T. & Kline, F. G. (1985). The Spiral of Silence Ten Years Later: An Examination and Evaluation, Yearbook; Southern Illinois University Press, hlm. 3–30, https://www.bibsonomy.org/bibtex/f36a116a a0848028935ba233f7d072b5? , asesu iha loron 28/12 /2024
Tatoli (2024) Komunidade Uma-kain 82 iha Afaloikai-Ladauk-Asesu-Bee-Moos-no-Eletrisidade, https://tatoli.tl/2024/07/08/komunidade-uma-kain-82-iha-afaloikai-ladauk-asesu-bee-moos-no-eletrisidade/, asesu iha loron 18/07/2025
Tatoli (2022). Tatoli sai Lian ba Lian La’e Sira-nia Lian, https://tatoli.tl/2022/07/25/rhto-agencia-tatoli-sai-lian-ba-lian-laek-sira-nia-lian/, asesu iha loron 18/07/2025.
The Dili Weekly (2021) Infraestrutura Nasionál La Asesivel ba Ema ho Defisiensia
https://thediliweekly.com/2021/07/09/infrastruktura-nasional-la-asesivel-ba-ema-ho-defisiensia/, asesu iha loron 11/08/2025.
West, R. & Turner, L. H. (2010). Introducing Communication Theory: Analysis and Application. New York: McGraw-Hill. https://jurnal.untirta.ac.id/index.php/Hermeneu tika/article/view/4819?, asesu iha loron 28/12 /2024
World Bank Group. (2020). Inclusion Matters: The Foundation for Shared Prosperity.
https://openknowledge.worldbank.org/handle/10986/34597, asesu iha loron 11/08/2025.




