DILI, 19 Marsu 2026 (TATOLI)—Ministériu Saúde hamutuk ho Governu Australia halo sorumutu finál programa haforsa sistema kuidadu saúde primaria iha Timor-Leste.
“Ha’u haksolok tebes tanba ohin loron bele mai ko’alia ho ita-boot sira hodi reflete hamutuk ita-nia esforsu koletiva liuhusi programa Fortalesimentu Sistema Kuidadu Saúde Primária-parseria ida-ne’ebé halo ona kontribuisaun balun ba sistema saúde Timor-Leste nian. Horisehik no ohin loron, ita la’ós mai hamutuk de’it atu konklui faze implementasaun ida. Ita mai rekoñese hamutuk ita-nia jornada haforsa sistema saúde, aprende didi’ak husi esperiénsia lubuk ida- ne’ebé ita ultrapasa ona. No, haree ba oin oinsá ita sei mantein no hakle’an liután progresu hirak ne’e ba povu Timor nia saúde,” Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno, dehan ba jornalista sira iha Novu Turizmu, ohin.
Nia hateten, dezde independénsia, Timor-Leste halo ona progresu iha rekonstrusaun sistema saúde nian ho kompromisu nasionál ida-ne’ebé klaru, kuidadu saúde primáriu hanesan fundasaun ba servisu saúde universál no ekitativu parseria liuhusi programa ne’e reflete duni kompromisu ida-ne e.
“Programa Fortalesimentu Sistema Kuidadu Saúde Primáriu tulun ita atu labele haree de’it ba solusaun tempu badak no substituisaun servisu Governu, hodi foka liu ba kestaun ne’ebé improtante liu, sistema ida-ne’ebé forte, instituisaun ne’ebé iha kapasidade, no forsa traballu saúde ne ‘ebé iha konfiansa atu fó kuidadu besik ba komunidade,” nia dehan.
Liu husi programa ida-ne’e, Ministériu Saúde ho parseiru sira servisu hamutuk atu reforsa politika, planeamentu no koordenasaun, investe iha dezenvolvimentu forsa traballu saúde nian hadi’a planeamentu no jestaun finanseira iha nivel munisipiu.
Reforsa sistema informasaun saúde no fornesimentu medikamentu no apoia hadi’a kualidade servisu no kontabilidade tiha fasilidade saúde, no anota mós progresu hirak ne’e hala’o ho lideransa Ministériu Saúde nian, iha ninia kolaborasaun besik ho nivel nasionál no munisípiu, liuliu iha Dili, Ermera no RAEOA.
“Durante tinan lima nia laran, ita observa hamutuk ona katak sistema saúde mós kontinua hetan dezafiu husi ameasa saúde públika no mudansa klimátika, hanesan pandemia COVID-19, inundasaun, dengue no rabies,” nia esplika.
Desentralizasaun kontinua sai hanesan oportunidade ida maibé mós nesesita atu reforsa liután kapasidade jestaun, kordenasaun no responsabilidade liuliu iha nivel munisipal ka rejional.
Timor-Leste aprende ona katak formasaun de’it la natoon, melloramentu ne’ebé sustentavel presiza supervizaun suportivu rutina, sistema de apoiu ne’ebé funsiona, no responsabilidade ne’ebé klaru. Timor-Leste mós aprende katak kuidadu saúde primáriu ne’ebé forte depende ba aproximasaun integradu entre programa iha nivel sistema no ho komunidade.
“Ha’u agradese tebes ba Governu Austrália, Parseria ba Dezenvolvimentu Umanu, ita-nia parseiru implementador tékniku sira, tanba hahú ona aproximasaun olistiku ba fortalesimentu sistema Kuidadu Saúde Primaria, apoia ami atu lidera no halo prestasaun KSP ne ebé ho kualidade no inkluzivu. Hakarak agradese mós ba profisionál saúde sira hotu, ne’ebé komprometidu tebes hodi aproveita apoiu ida-ne’e iha nivel sentral no iha Dili, Ermera. Atu hakat ba oin, ita-nia prioridade klaru tebes, atu konsolida progresu diak hirak ne’e no mantein nafatin kuidadu saúde primária hanesan sentru ba ita-nia sistema saúde,” nia relata.
Adjuntu embaixadór Austrália, Edward Wilkinson, hateten hanesan onra ida mai ha’u hodi mai hamutuk ho Ita-boot sira ohin iha etapa importante ida-ne’e, sorumutu revizaun nasionál finál ba programa apoiu tinan 10 Austrália nian ba Ministériu Saúde liuhusi ami-nia parseiru – Parseria ba Dezenvolvimentu Umanu (PHD).
“Durante dékada ikus, Austrália no Ministériu Saúde servisu hamutuk hodi hametin komponente kritiku balun iha sistema saúde Timor-Leste nian. Sente hanesan tinan 10 tempu ne’ebé naruk, maibé ita hatene katak Timor nasaun joven ida no dezafiu barak ne’ebé mosu depois de restaurasaun independénsia iha tinan 20-resin liubá signifikante tebes. Laiha dúvida katak nesesidade atu harii fali sistema saúde presiza esforsu ne’ e barak no komplikadu tebes. Ho nune’e, ohin, ita selebra progresu hodi alkansa nivel no kualidade servisu sira-ne’ebé ita haree,” Edward Wilkinson dehan.
Niia esplika, inan isin-rua hotu-hotu iha asesu ba partu ho asisténsia husi pesoál saude, ba servisu maka’as hodi asegura labarik sira hotu ne’ebé iha tinan 5 (lima) mai kraik simu vasinasaun no proteje direitu ba feto hotu-hotu, atu hetan asesu ba servisu saúde seksuál no reprodutiva ne’ebé kompreensivu.
“Ha’u hatene katak serbisu ida-ne’e la fasil, dezafiu sira-ne’e barak, no dala barak liu sente katak susar atu ita kontrola. Kolaborasaun durante tinan 10 iha programa saúde, ita haree dezafiu barak. lha mós buat barak ne’ebé ita bele hateten katak kontrola la di’ak. Maibé ita mós haree katak bainhira ita tau esforsu hamutuk hodi kompleta malu ho ita-nia abilidade no influénsia, ita bele hetan no haree nia rezultadu,” nia informa.
Nia haktuir, rezulatdu sira hanesan susesu iha estabelesimentu ba programa edukasaun médika ba Pos graduadu Medisina Família Integradu ne’ebé lidera husi timor-oan rasik. Rezultadu sira hanesan servisu ambulánsia nasionál ne’ebé agora bele independentemente, asegura númeru funsionamentu ambulánsia nian.
“Ita haree feto barak ne’ebé mak halo komunikasaun ba sira-nia parteira liuhusi propgrama Liga Inan, no hili atu partu ho seguru iha fasilidade saúde. Ita mós haree servisu ne’ebé asesivel liu ba ema ho defisiénsia sira no hasai obstákulu balun ba feto sira-ne’ebé esperiénsia violénsia bazeia ba jéneru. Maibé ita sei hatene, mudansa hirak-ne’e la sustentável se ita laiha kompromisu atu hametin elementu báziku sistema saúde nian,” nia dehan.
Pesoál saúde sira presiza hetan formasaun di’ak no sira presiza fornesimentu ai-moruk no ekipamentu esensiál atu halo sira-nia servisu, nune’e xefe sentru saúde sira presiza abilidade iha planeamentu no orsamentu; sira presiza dadus di’ak ba planu servisu no responde ba nesesidade saúde komunidade nian.
“Hamutuk ita halo ona progresu balun kona-ba elementu báziku sira-ne’ebé importante tebes. DNFM no INFPM agora iha asesu ba sistema ida-ne’ebé metin hodi halo monitorizasaun no jere ai-moruk esensiál sira iha nasaun laran tomak,” nia hateten.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes





