Husi: Felisberto de Carvalho
Iha nasaun demokrátiku ida, pozisaun balu nunka sai neutru hosi polítika, maske formalmente mosu hanesan administrativu. Iha Timor-Leste, eleisaun ba xefe polísia la’ós de’it kona-ba sé mak tuur iha komandu Polícia Nacional de Timor-Leste (PNTL). Ida-ne’e maka teste boot liu, se nasaun ida-ne’e hakarak duni atu defende meritokrasia no governasaun demokrátika, ka se nia permite nafatin pozisaun estratéjiku sira atu determina hosi proximidade polítika, konfortu elite, no kompromisu podér nian.
Problema ne’e simples, maibé konsekuénsia sira boot tebes. Polísia maka estadu nia oin ne’ebé sidadaun sira haree loroloron. Husi oinsá lei ne’e aplika, manifestasaun sira asegura, konflitu sosiál sira jere, to’o sentidu seguransa ne’ebé harii iha komunidade nia laran, buat sira-ne’e hotu depende ba kualidade instituisaun polísia nian. No kualidade instituisaun nian, ikusmai, determina liuliu hosi kualidade hosi ninia lideransa. Tanba ne’e, bainhira hili xefe polísia ho lójika ne’ebé sala, estragu la para de’it iha individu ne’ebé iha kargu, maibé da’et ba moral organizasionál, konfiansa públiku, no lejitimidade estadu rasik.
Timor-Leste la falta razaun atu tau asuntu ida-ne’e ho sériu. Nu’udar demokrasia joven, nasaun ne’e sei harii hela fundasaun institusionál ne’ebé forte. Iha situasaun hanesan ne’e, nomeasaun hotu-hotu ba pozisaun estratéjiku ida tenke lee hanesan sinál ida: nasaun ne’e la’o ba diresaun ne’ebé? Instituisaun públika sira hetan fortalesimentu liuhosi profisionalizmu, ka sai fraku liuhosi patronaje? Pozisaun sira fó ba sira ne’ebé merese liu, ka ba sira ne’ebé besik liu ba sentru podér nian?
Iha pontu ida-ne’e maka meritokrasia sai hanesan liafuan-xave. Xefe polísia tenke hili bazeia ba integridade, kapasidade, esperiénsia, no istória profisionál, la’ós bazeia ba konsiderasaun lealdade pesoál ka kalkulasaun polítika ba tempu badak. Integridade maka ezijénsia dahuluk no fundamentál liu. Xefe polísia ida tenke iha reputasaun ne’ebé moos, abilidade atu ezerse restrisaun bainhira uza autoridade, no kompromisu ne’ebé labele kestiona ba lei. Laiha ida-ne’e, públiku sei la haree polísia nu’udar instituisaun protesaun ida, maibé nu’udar instrumentu ida ne’ebé bele hetan manipulasaun hosi interese balu.
Maibé, integridade deʼit la toʼo. Lideransa polísia nian mós presiza kapasidade loloos. Timor-Leste presiza xefe polísia ida ne’ebé la’ós de’it senior iha ranku maibé mós maduru iha lideransa. Nia tenke komprende operasaun sira iha kampu, bele jere organizasaun ida ne’ebé kompleksu, bele maneja krize sira, no iha vizaun ida atu hametin profisionalizmu institusionál. Nasaun barak maka dadur iha asumsaun katak antiguidade automatikamente sinónimu ho kualidade lideransa. Ida-ne’e la’ós sempre kazu. Ema ida bele kumpre rekizitu formál sira, maibé la nesesariamente iha korajen, abilidade no luan vizaun ne’ebé presiza atu lidera forsa polísia nasionál ida iha demokrasia ida ne’ebé buras daudaun.
Importante hanesan mós kompromisu ba estadu direitu no direitus umanus. Iha nasaun demokrátiku ida, polísia nia efikásia labele sukat de’it hosi nia abilidade atu kontrola situasaun. Efikásia ne’ebé sakrifika lei no sidadaun nia direitu tuir lolos ne’e ameasa ba demokrasia ne’e rasik. Xefe polísia ne’ebé di’ak la’ós de’it bele kria orden, maibé mós komprende limite sira hosi podér lejítimu. Nia tenke lidera ho disiplina legal, laos ho lojika forsa deit. Se lae, buat ne’ebé sei mosu sei la’ós forsa polísia ne’ebé profisionál, maibé aparellu koersivu ida ne’ebé iha kualkér tempu bele lakon ninia lejitimidade morál iha públiku nia
Neutralidade politika mos absoluta. Ida-ne’e la’ós ezijénsia ida ne’ebé idealista demais, maibé ezijénsia báziku ida ba polísia atu kontinua hetan konfiansa hosi parte hotu-hotu. Xefe polísia labele haree hanesan figura ida ne’ebé reprezenta faksaun polítika partikulár ida, no mós hanesan estensaun podér nian. Imajen polísia nian besik liu ba polítika partidária, liña entre aplikasaun lei no uza aparellu ba interese podér nian sai mihis liu. Iha demokrasia ne’ebé saudavel, polísia tenke hamriik iha lei nia okos, la’ós iha grupu polítiku nia okos.
Problema maka, perigu boot liu dala barak la’ós iha kandidatu partikulár ruma, maibé iha maneira hanoin ne’ebé maka subjasente ba prosesu selesaun nian. Kuandu pozisaun xefe polísia trata hanesan espasu akomodasaun elite, públiku sei lee katak méritu ne’e slogan de’it, la’ós prinsípiu. Mensajen ne’e estraga tebes. Ida-ne’e fó sinál iha instituisaun laran katak kareira sira la’ós determina liuliu hosi profisionalizmu, maibé liuliu hosi rede. Nia mós fó sinál ba públiku katak nasaun ne’e seidauk sees kompletamente hosi kultura patronaje nian. Iha tempu naruk, mensajen ida-ne’e estraga liu duké desizaun pesoál ida de’it, tanba ida-ne’e normaliza maneira ne’ebé sala atu jere instituisaun públika sira.
Tanba ne’e, Timor-Leste presiza haree nomeasaun xefe polísia hanesan momentu prova ida. Se governu hakarak hatudu ninia kompromisu ba reforma institusionál, ida-ne’e maka teste loloos ida. Prosesu selesaun tenke bazeia ba sasukat sira ne’ebé responsabiliza: integridade, kapasidade profisionál, esperiénsia komandu nian, respeitu ba lei, neutralidade polítika, no abilidade atu harii konfiansa públiku nian. Aleinde ne’e, razaun sira atu hili figura partikulár ida tenke esplika ba públiku ho maneira ne’ebé razoavel, no labele husik atu lakon iha desizaun elite nia laran.
Ikus mai, hili xefe polísia la’ós de’it kona-ba hili ofisiál ida. Ida-ne’e maka opsaun ida kona-ba karakter estadu nian. Karik Timor-Leste hakarak iha instituisaun polísia ne’ebé profisionál, responsabiliza, no hetan konfiansa husi públiku? Ka nasaun ida-ne’e permite nafatin pozisaun importante hanesan ne’e atu hetan forma hosi lójika kompromisu podér nian? Demokrasia la’ós koko de’it iha eleisaun. Nune’e mós hetan teste bainhira estadu hili sé mak iha kbiit atu hala’o lei.
Se Timor-Leste hakarak hametin governasaun demokrátiku, resposta tenke klaru: xefe polísia tenke hili tanba nia maka di’ak liu, la’ós tanba nia maka besik liu.




