DILI, 26 Marsu 2026 (TATOLI) – Komisaun Valór no Bolsa nian (SEC, sigla inglés) Filipina sei sai uma-na’in ba Enkontru Prezidente sira Fórum Merkadu Kapitál ASEAN nian (ACMF, sigla inglés) ba dala-44 iha Illa Boracay, hodi reafirma ninia kompromisu atu dudu integrasaun merkadu kapitál rejionál, inkluzividade, no aplikasaun ne’ebé maka’as liu, nune’e avansa kreximentu merkadu kapitál sira Sudeste Aziátiku nian.
Nu’udar Prezidente ACMF, SEC Filipina sei konvoka xefe reguladór títulu sira husi Brunei Darussalam, Kamboja, Indonézia, Lao PDR, Malázia, Miánmar, Singapura, Tailándia, Timor Leste, no Vietname.
Iha diskusaun sira hosi Enkontru Deputadu sira ACMF nian ne’ebé hala’o iha Coron iha Janeiru liubá, enkontru prezidente sira nian sei delibera no fornese orientasaun estratéjiku kona-ba asuntu xave sira ne’ebé levanta hosi grupu traballu sira Fórum nian hodi avansa konetividade merkadu nian, finansa sustentável, governasaun korporativa no ativu dijitál sira, entre apoiu sira seluk, iha dezenvolvimentu kontinuasaun hosi kapitál ASEAN nian.
“Estadu-membru sira ASEAN nian fahe objetivu komún atu fornese oportunidade investimentu inovativu no habelar ne’ebé fó kbiit ba negósiu no investidór hotu-hotu iha rejiaun. Maibé, atu atinji ida-ne’e presiza asegura seguransa no protesaun ba investidór sira-nia osan iha paizajen finanseira ne’ebé evolui beibeik nia leet,” Prezidente SEC Filipina nian, Francis Lim, hatete iha komunikadu imprensa ida iha loron-kuarta.
“Enkontru Prezidente sira ACMF nian fornese oportunidade ida atu kolabora ho ita-nia maluk rejionál sira hodi elabora medida tanjível sira ne’ebé avansa ita-nia merkadu kapitál sira, inklui mekanizmu protesaun investidór transfronteirisu sira hodi kombate fraude. Ida-ne’e sei kontribui maka’as ba reforsu konfiansa no konfiansa públiku nian iha setór emprezariál rejiaun nian, hodi promove liután ASEAN nia pozisaun hanesan sentru atrativu ba investimentu sira.”
Prezidénsia SEC Filipina nian tau prémiu ba integrasaun rejionál, inkluzividade, finansa sustentável no aplikasaun kolaborativa, tuir tema Prezidénsia ASEAN 2026 Filipina nian, “Navega Ita-nia Futuru, Hamutuk” no Planu Asaun ACMF ba 2030.
Tuir ida-ne’e, SEC Filipina hakarak atu kumpre Prioridade Ekonómiku Deliverable kona-ba merkadu kapitál sustentável no reziliente liuhosi inisiativa sira ho impaktu aas, inklui estabelesimentu rede Koñesimentu ASEAN nian ba Diretór Supervizaun no Aplikasaun sira, publikasaun Kódigu Konduta ASEAN nian ba Ezekutivu Internu, Finansa Sustentável no Sustentável espansaun ba Avaliasaun Rejionál Kartaun Pontuasaun Governasaun Korporativa ASEAN nian.
Komisaun ne’e mós alvu atu kompleta faze tuir mai husi mitigasaun ko-benefísiu no Matadalan Adaptasaun ba Reziliénsia (mARs) no promove ASEAN nu’udar klase ativu ida.
Forma iha 2004 ho orientasaun husi ministru finansas ASEAN nian, ACMF hetan mandatu atu dezenvolve “merkadu kapitál rejionál ida ne’ebé kle’an, líkidu no integradu” liuhosi implementasaun inisiativa sira ne’ebé permite ninia estadu membru sira atu partisipa iha atividade rejionál sira bazeia ba sira-nia prontidaun ba merkadu, hodi rekoñese diversidade dezenvolvimentu nian iha merkadu sira ASEAN nian.
Fonte: PNA





