DILI, 10 Abríl 2026 (TATOL) –Banku Dezenvolvimentu Azíatiku (ADB siga Portugés), sesta ne’e, partilla relatóriu foun ne’ebé hatudu katak perspetiva kreximentu ekonómiku Timor-Leste nia sólidu, ho ekonomia ne’ebé projeta atu aumenta ho média 4,0% ba tinan-2026 no 2027.
Diretora Ezekutiva ADB, Stefania Dina subliña, tuir prepetiva ADB ekonomia nafatin tahan rezulta husi konsumu privadu, investimentu públiku no privadu, no ho espetativa kreximentu jerál ne’ebé pozitivu haktuir husi relatóriu foun ne’ebé divulga husi Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB).
“Iha ninia relatóriu ekonómiku prinsipál, Asian Development Outlook (ADO) Abríl 2026, ADB prevee kreximentu sólidu iha 3.8% iha 2028 molok aselera ba 4.1% iha 2027 iha senáriu estabilizasaun inisiál ida husi konflitu iha Médiu Oriente, no tanba ne’e previzaun hirak ne’e seidauk klaru loloos”, Stefania Dina hateten iha edifísiu ADB, ohin.
Tuir nia, demanda doméstiku ne’ebé maka’as, ne’ebé influénsia husi gastu públiku ba projetu kapitál sira, transferénsia, sasán no serbisu sira, inklui empréstimu bankáriu sira no influénsia sira husi remesa sira no xegada turista sira, sei kontinua apoia kreximentu ekonomiku.
Nia hateten, integrasaun ASEAN ne’ebé kle’an liu apoiu ho reforma sira iha rai-laran sei haforsa kreximentu Timor-Leste nian iha tinan hirak oin mai liuhusi atrai investimentu no hasa’e komérsiu, liuhusi implementasaun akordu ekonómiku ASEAN nian, aselerasaun reforma sira, no apoiu ba negósiu ki’ik no médiu sira ho programa investimentu no komérsiu ne’ebé estratéjiku, Timor-Leste bele harii setór privadu ida-ne’ebé forte liu no kria oportunidade barak liután ba nia povu.
Autoridade ne’e akresenta, inflasaun prevee atu aumenta gradualmente, ho média 1.9% iha 2026-2027, rezulta husi folin importasaun ne’ebé aas liután. Défise de konta agora daudaun nian projeta atu aumenta tan, liuliu tanba nível importasaun sira-ne’ebé sa’e liután.
Nune’e risku sira ba perspetiva kreximentu Timor-Leste nian prinsipalmente mosu husi konflitu Iha Médiu Oriente, ne’ebé bele mantein folin mina-rai internasionál aas. Ida-ne’e sei hasa’e kustu ba kombustivel importadu no sasán sira seluk, intensifika presaun inflasionáriu sira no limita kreximentu ekonómiku.
Nia akresenta, vulnerabilidade adisionál sira bele mosu husi dezastre sira-ne’ebé kauza husi perigu naturál sira no implementasaun neineik husi projetu sira investimentu kapitál públiku nian.
“ADB mak banku dezenvolvimentu multilateral ida-ne’ebé suporta dezenvolvimentu sustentável, inkluzivu, no reziliente iha Ázia no Pasifiku tomak. ADB Serbisu hamutuk ho nia membru no parseiru sira hodi rezolve dezafiu kompleksu sira hamutuk, no ADB mós utiliza instrumentu finanseira inovativu no parseria estratéjiku sira hodi transforma moris, harii infraestrutura ho kualidade, no salvaguarda ita-nia planeta,” Stefania Dina subliña.
ADB rasik harii iha tinan-1966, no pertense husi membru 69-50 husi rejiaun ida-ne’e.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




