iklan

EDUKASAUN

World Book Day: Rekomenda ba Governu atu harii biblioteka públika iha Timor-Leste

World Book Day: Rekomenda ba Governu atu harii biblioteka públika iha Timor-Leste

Eskritora no Poetiza Timor-Leste, Zélia Vital “Vitalia Zé”. Imajen/Espesiál.

DILI, 23 Abríl 2026 (TATOLI)—Eskritora no Poetiza Timor-Leste, Zélia Vital, rekomenda ba Governu Konstitusionál da-sia (IX) aloka orsamentu atu harii biblioteka públika iha Timor-Leste, atu fó asesu livre ba timoroan sira bele asesu livru hodi lee.

Notísia Relevante: World Book Day: “Hadomi mundu lee tanba liuhusi lee ó bele ko’alia kona-ba mundu”

“Rekomenda ba Governu atu aloka orsamentu hodi konstrui biblioteka públika iha tempu besik. Problema boot ida mak asesu livre ba livru seidauk barak, nune’e presiza iha esforsu husi Governu liuliu ministériu kompotente atu habarak tan asesu livre ba livru liuhusi harii biblioteka públika,”Eskritora no Poetiza, Zélia Vital, hateten ba Agência TATOLI relasiona ho World Book Day ne’ebé mundu selebra iha kada 23 Abríl, liuhusi WhatsApp, kinta (23 Abríl 2026) ne’e.

Nia husu ba Governu atu aloka apoiu insentivu ba inisitativu sira liga ba promosaun lee no hakerek iha rai-laran, no kria lei no regulamentu ba produsaun livru, direitu no protesaun autoria nomós garante Liberdade espressaun iha produtu leitura no hakerek.

Atu hatene kle’an liutan kona-ba oinsá atu promove kultura hakerek no lee iha selebrasaun Loron Mundiál Livru ne’e, Jornalista Agência TATOLI, Cancio Ximenes, hala’o entrevista eskluziva ho Eskritora no Poetiza Timor-Leste, Zélia Vital, hanesan tuir mai ne’e;

TATOLI: Livru dahuluk ida-ne’ebé halo ita-boot nia laran monu ba lee? Tanbasá?

ZÉLIA VITAL: Ha’u-nia interese ba lee livru hahú dezde sei eskola primária iha tempu Indonéziu, maske tempu ne’ebá asesu ba livru leitura limitadu tebes. Iha livru istória ba labarik balun ne’ebé ha’u konsege lee. Maibé livru dahuluk ne’ebé halo ha’u hakarak tuba metin no gosta lee beibeik mak novela “Lima Sekawan” husi eskritora Inglaterra Enyd Blyton.

Novela ne’e hanesan versaun tradusaun husi serie orijinál ho títulu The Famous Five ne’ebé haktuir kona-ba istória aventura belun labarik na’in-haat (mane tolu no feto ida) ho sira-nia asu ida. Sira gosta halibur malun hodi passa tempu hamutuk buka tuir soin murak/tezouru be lakon ka naksubar hela no investiga kazu krime balun.

World book day. Imajen/Espesiál.

Buat ne’ebé ha’u gosta husi livru ne’e mak karáter labarik sira-ne’e nia matenek no kuriozidade atu buka tuir sasán ka hatene tuir problema krime ne’ebé sira deskobre hodi halo sira ida-idak sai kompetente. Maske sei labarik de’it, sira bele fó ideias ba malun no serbisu hamutuk nu’udar ekipa atu esplora ka rezolve problema sira-ne’ebé ema seluk (ema boot) la konsege rezolve ka haree hetan iha sira-nia área.

Ha’u sente karik admirasaun ba sira-nia karáter mosu tanba nu’udar labarik iha tempu  ne’ebá, ha’u mós nakonu ho kuriozidade no hakarak atu bele sai kompetente, atu esplora no rezolve problema hanesan sira.

TATOLI: Livru saida maki ta-boot gosta lee? Kona-ba filozofia, polítik, literatura hanesan novela? Tanbasá mak gosta lee livru sira-ne’e?

ZÉLIA VITAL: Onestamente, ikus-ikus ne’e, susar mai ha’u atu define livru saida mak ha’u gosta lee tanba, ba ha’u, interese ba lee mós depende ba preferénsia nomós nesesidade pesoál no okupasaun profisionál ne’ebé bele muda tuir situasaun, enkuantu opsaun livru sira mós barak no oioin nune’e susar atu hili loos ida de’it entre sira.

Ba obra literária, ha’u gosta lee obra fiksaun nomos non-fiksaun.  Obra fiksaun ne’ebé ha’u lee ona balun husi proza kategoria fiksaun literária (klásiku no modernu), fiksaun jenre/komersiál (fantasy, fiksaun siénsia, romanse, thriller/suspense, mystery, historical, horror, kontemporáriu) nomós poezia.

Ba non-fiksaun mak ensaiu no biografia sira. Ba obra non literária, leitura be ha’u halo ona liga ba polítiku, dezenvolvimentu, psikolojia no dezenvolvimentu individuál no profisionál.

Husi obra literáriu, sira oferese ideia, diversaun, illustrasaun no reflesaun oioin husi sira-nia karáter ka istória ka depiksaun hodi tulun ita atu deskobre buat foun. Ezamina fila-fali ita-nia hanoin no sentimentu sira ka imajina posibilidade ba futuru. Ba obra non-literariu, depende ba tópiku ne’ebé ita lee. Livru sira iha tipu ida-ne’e ajuda ita atu deskobre, analiza problema ka avalia solusaun ne’ebé sira oferese hodi ita bele koko aplika ka krítika.

TATOLI: Babain ita-boot gasta tempu minutu ka oras hira  ba atividade lee kada loron?

ZÉLIA VITAL: Depende ba disponibilidade tempu livre, lais liu karik minute 15 no kleur liu oras rua ka tolu iha loron ida.

TATOLI: Oinsá ho atividade hakerek? Hakerek ona livru hira? Livru kona-ba saida? Tanbasá mak gosta hakerek?

ZÉLIA VITAL: Hakerek mak atividade kmanek ida-ne’ebé ezije ita-nia kompromisu atu hametin ita-nia foku iha momentu prezente. Livru ida-ne’ebé ha’u konsege hakerek mak obra istória-badak (Isba) ho titúlu “Knananuk iha Akamutu” iha tinan 2013 kona-ba lalaok moris familia simples ida iha área rurál ne’ebé nia oan sira iha mehi hakarak asesu ba edukasaun di’ak.

Dalaruma kontribui ba antolojia poezia ka memória. Depende ba ita-nia objetivu. Hakerek, mai ha’u sai hanesan prosesu intensa ida-ne’ebé bele halo ita esplora ita-nia maneira hanoin, memória no imajinasaun hodi aprezenta sira iha obra ka formatu ruma depende oinsá dezeña ka halo estrutura ba ita-nia obra hakerek ne’e.

TATOLI: Jenre ka topiku importante sira-ne’ebé ikus-ikus ne’e ita-boot lee no lee kona-ba saida?

ZÉLIA VITAL: Oras ne’e, iha ha’u nia lista leitura, obra literáriu ne’ebé lee hela mak “Americannah” husi Chimamanda Adichie Ngozie, “Words Are My Matter” husi Ursula K. Le Guinn no “Janji Yang Tertinggal di Ruang Gelap” husi eskritór timoroan Bill Soares. Obra non literáriu ne’ebé ha’u sei lee hela mak “A Brief History of Neoliberalism” husi David Harvey.

TATOLI: Livru ida-ne’ebé mak bele muda ita-boot nia pontu de vista kona-ba MORIS? Tanbasá?

ZÉLIA VITAL: Livru “The Metamorphosis” husi Franz Kafka provoka tebes ha’u atu pauza hodi refleta kona-ba oinsá ita bele aseita ka auguenta iha prosesu mudansa ka tranformasaun ba mudansa ne’ebé mai ho impaktu negativu ka pozitivu.

TATOLI:: Eskritór (nasionál ka internasionál) ida-ne’ebé mak fó inspirasun ba ita-boot mout iha atividade lee no hakerek? Tanbasá?

ZÉLIA VITAL: Oras ne’e, novela “Americannah” husi eskritora Nigeriana Chimamanda Adichie Ngozie mak atrai tebes ha’u iha ninia maneira konta istória ne’ebé observativu, refletivu no krítiku kona-ba impaktu prosesu adaptasaun no ajustamentu nu’udar feto Nigeriana ida ba kultura, ambiente no sistema foun husi dimensaun oioin.

Maske nia aprezenta tema ne’e husi perspetiva ema feto Nigéria no kontinente Áfrika, ha’u sente tema kona-ba impaktu adaptasaun no ajustamentu ba ambiente foun iha nivel inter-kontinentál ne’e relevante mós ba iita-nia rain ne’ebé oras ne’e mós enfrenta fenomena ema barak sai ba rai-li’ur atu buka moris. Esforsu atu sai husi fatin ida ba fatin seluk ne’e hanesan pasu boot ida-ne’ebé foti ho korajen boot maibé mos tenke prontu atu hasoru dezafiu sira. Transformasaun liga ba prosesu ne’e interesante atu akompaña iha obra literáriu.

TATOLI: Tuir ita-boot nia haree, dalan di’ak-liu oinsá mak bele hamoris foinsa’e sira-nia TOMAN ka KULTURA lee no hamoris kultura hakerek?

ZÉLIA VITAL: Presiza tebes atu fornese asesu livre ba leitura hanesan biblioteka públiku via dijitál ka offline ne’ebé konveniente ba joven sira atu asesu. Parte interessada sira-ne’ebé iha rekursu mós bele enkoraja no fó apoiu ba joven ka grupu joventude sira-ne’ebé halo inisitiava liga ba literasia atu bele habelar tan sira-nia esforsu promosaun leitura ba ninia maluk joven sira ka públiku liuhusi meiu oioin (lee iha jardin, diskusaun livru, loke blog ka pájina mídia sosiál, etc). Media nasional (televizaun, radio ka jornal) mos bele halo parte hodi promove programa liga ba leitura. Entretantu, presiza mós iha kompromisu pesoál husi joven sira atu fó tempu hodi lee no mantein kuriozidade hodi aprende buat foun liuhusi leitura.

TATOLI: Oinsá ita-boot nia pontu de vista kona-ba dezenvolvimentu livru iha era dijitál (serba instan) ne’e?

ZÉLIA VITAL: Iha vantajen nomós desvantajen. Vantajen ba leitór sira mak hafasil asesu livre ba livru dijitál ne’ebé labele asesu iha Timor-Leste laran no ba hirak ne’ebé labele sosa tanba kustu ne’ebé karun. Vantajen seluk mak bele lee iha ne’ebé de’it husi aparellu dijitál hanesan telemovel ka tablet/ipad ka laptop wainhira laiha espasu atu rai livru. Ba eskritór no hirak ne’ebé prodús ka faan livru, sai mós hanesan alternativa atu faan iha plataforma online wainhira labele emprime rasik tanba kustu emprime karun.

Ba desvantajen, dalaruma depende ba asesu internet no aparellu dijitál, nune’e karik laiha aparellu hirak ne’e limita mós asesu ba leitura dijital. Dalaruma website hirak ne’ebé fornese livru formatu dijitál ladun seguru no fó risku sibernetiku ba aprellu eletróniku ne’ebé ita uza (attrai virus ou scam ka phishing).

TATOLI: Oinsá ita-boot nia hanoin kona-ba kecerdasan buatan ka Artificial Intelligence, ne’e bele tulun ka fasilita ema hakerek livru ho lalais? Oinsa hasoru dezafiu liga ho AI ne’ebé dalaruma mós mai ho dadus falsa?

ZÉLIA VITAL: Intelijénsia artifisiál ohin loron sai hanesan instrumentu fasilitasaun dijitál ne’ebé populár hela no kontinua avansa. Ninia funsaun aprendizajen mákina bele halo tuir intelijénsia umana hodi prodús resposta ba peskiza ka dezeña produtu eskrita ruma ho orden no sistematiku, konforme oinsá ita fó input (pergunta/instrusaun). Haree ba nia papel fasilitativu, presiza nota katak ninia funsaun dezeña nu’udar mákina komputasaun atu halibur no tau hamutuk de’it informasaun ka dadus ne’ebé antes disponivel ona internet.

Iha kontestu fasilita atu hakerek livru, depende ba objetivu no maneira utilizasaun iha prosesu hakerek, AI bele uza hodi fasilita brainstorming ba tópiku, fornese ezemplu, modelu formatu, estrutura ba hakerek ka fornese informasaun relevante ne’ebé karik la konsege asesu direta via offline. Vantajen ba prosesu ne’e mak bele salva tempu no rekursu iha instante balun.

Maibé nafatin tenke anota katak resposta (output) husi mákina AI depende ba pergunta (input) ne’ebé ita fó. Pergunta jerál hetan resposta jerál, pergunta espesifiku hetan resposta espesifiku mós, konforme oinsá ninia kapasidade komputasaun atu buka, halibur no aprezenta resposta. Maske nune’e, dezafiu mak dalaruma validade no kredibilidade husi fonte ne’ebé nia fornese la’ós kompletamente loos no nafatin ita presiza verifika ba link fonte ida-idak hodi kompara no analiza fila-fali. Dezafiu seluk mak sei uza lahó étiku no kuidadu iha prosesu hakerek bele iha tendénsia atu hamosu plajiarizmu no halakon sentidu autentisidade husi eskritór.

TATOLI: Oinsá ita-boot nia haree kona-ba literasia iha Timor-Leste?

ZÉLIA VITAL: Interese ba leitura iha duni maske sei limitadu ba grupu balun de’it hanesan joven, estudante ka ema hirak ne’ebé iha asesu ba livru tan razaun profisionál balun. Problema seluk mós mak kustu ba livru ne’ebé karun halo ema barak labele sosa. Problema boot ida mak asesu livre ba livru seidauk barak, nune’e presiza iha esforsu husi parte komptente atu habarak tan asesu ba livre ba livru liuhusi loke biblioteka públika.

TATOLI: Oinsá ita-boot nia haree kona-ba futuru mundu literasia iha era dijitál ne’e?

ZÉLIA VITAL: Bele kontinua buras maibé sei kompete mós ho tendénsia uza mídia sosiál ne’ebé barak-liu aprezenta matéria audiovisuál ne’ebé distrai ema atu fó tempu ba lee. Maske nune’e, depende kompromisu pesoál mós husi ema ida-idak, oras ne’e iha mós aplikasaun dijitál ba leitura ne’ebé fornese produtu leitura iha maneira dokumentu dijitál (pdf) no audio ne’ebé ita bele hetan iha Playstore. Iha Youtube ka Spotify mós dalaruma fornese sumáriu ka rekordasaun leitura audiu ba livru balun ne’ebé ita bele rona de’it karik ida-ne’e sai preferénsia.  

TATOLI: Nu’udár eskritora ida, oinsá ita-boot nia pontu de vista kona-ba loron mundiál livru nian ne’e?

ZÉLIA VITAL: Seidauk kontente tanba iha Timor-Leste laran seidauk iha biblioteka públika ne’ebé fó asesu ema barak liutan atu lee. Iha duni ona bioblioteka públika balun maibé espasu limitadu ka kolesaun livru mós limitadu.

TATOLI: Tuir ita-boot, oinsá mak bele promove lee no hakerek iha selebarsaun Loron Mundiál Livru ne’e?

ZÉLIA VITAL: Haree tuir fali livru sira-ne’ebé ita iha. Lee hikas fila-fali no fahe ba maluk sira kona-ba pontu interesante sira husi livru refere. Partisipa iha atividade literasia sira-ne’ebé besik ita no apoiu mós doasaun livru karik iha livru ne’ebé bele husik hela atu fó ba ema seluk bele lee mós.

TATOLI: Loron mundiál livru ne’e mós sai hanesan loron mundiál ba direitu autór (eskritór) sira, oinsá ita-boot nia haree kona-ba direitu autór iha Timor-Leste? Oinsá mak bele sees husi plajiarizmu iha era dijitál ne’e liuliu liga ba Artificial Intelligence ka kecerdasan buatan ne’e?

ZÉLIA VITAL: Presiza tebes iha regulasaun formal atu asegura direitu autoria no protesaun husi aktu plajiarizmu maibé mós garante liberdade espresaun no kriatividade ba eskritór sira atu espressa sira-nia an iha obra hakerek.

TATOLI: Ikus liu, nu’udar poetiza, oinsá ita-boot nia mensajen ba ema sira-ne’ebé gosta lee?

ZÉLIA VITAL: Kontinua lee no fahe saida mak imi aprende husi leitura ne’e ba ema seluk.

TATOLI: Iha mensajen ba ema sira-ne’ebé gosta hakerek?

ZÉLIA VITAL: Kontinua hakerek no esplora.

TATOLI: Oinsá ita-boot nia rekomendasaun no mensajen ba Governu Timor-Leste atu dezenvolve kultura lee no kultura hakerek iha Timor-Leste?

ZÉLIA VITAL: Rekomenda ba Governu atu aloka orsamentu hodi konstrui biblioteka públika iha tempu besik. Aloka apoiu insentivu ba inisitativu sira liga ba promosaun lee no hakerek iha rai-laran. Kria no asegura lei no regulamentu ba produsaun livru, direitu no protesaun autoria nomós garante Liberdade espressaun iha produtu leitura no hakerek.

Istória World Book Day

Tuir UNESCO, selebrasaun Loron Mundiál Livru nian ne’ebé selebra iha loron 23 Abril iha istória importante ida. Loron 23 Abril hili atu marka ba loron mate eskritór sira-ne’ebé famozu, inklui William Shakespeare, Miguel de Cervantes, no Inca Garcilaso de la Vega.

World book day. Imajen/Espesiál.

Istória Loron Mundi’al Livru nian hahú husi eskritór ida husi España. Vicente Clavel Andrés, ne’ebé hakarak fó onra ba Miguel de Cervantes, autor livru Don Quixote.

Iha tempu uluk, selebrasaun Loron Mundiál Livru hala’o iha loron 7 Outubru, foti husi Eskritór Miguel de Cervantes nia loron moris, maibé iha tinan 1930 muda ba loron 23 Abril.

Tan ne’e mak UNESCO adota loron 23 Abril hanesan Loron Mundiál Livru nian dezde tinan 1995. Kada tinan, UNESCO hili sidade ida entre sidade wa’in iha mundu atu sai Kapitál ba Livru Mundiál. Sidade sira ne’ebé hili sei promove livru no lee ba ema hotu-hotu, husi grupu idade hotu no komunidade hotu.

Notísia Relevante: World Book Day: Livru mak naroman kiik ida halo mudansa ba ema-nia moris

Jornalista : Cancio Ximenes

Editora     : Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!