DILI, 08 Maiu 2026 (TATOLI)—Simeira The Association of Southeast Asian Nations (ASEAN) ba da-48 ho tema “Navegasaun Ita-nia Futuru, Hamutuk” ne’ebé hala’o iha Cebu Filipina ne’e, fó importánsia ba dame hadi hakotu aumentu tensaun jeopolítika iha Médiu Oriente.
Simeira ne’ebé loke ofisilamente husi Prezidente Filipina, Ferdinand Romualdez Marcos Jr iha Mactan Expo, sidade Lapu-Lapu, Cebu, Filipina, sesta (08 Maiu 2026) ne’e, nia parte haksolok tebes atu simu nasaun membru sira no konsidera momentu ida-ne’e nu’udar determinante ba rejiaun ida-ne’e no komunidade globál.
“Internasionál paizajen jeopolítiku kontinua marka ho inserteza no aumenta tensaun jeopolítika sira, partikularmente tanba situasaun grave iha Médiu Oriente. ASEAN hatudu preokupasaun sériu kona-bá eskalasaun konflitu tanba atake preventivu sira-ne’ebé mak inisia husi Israel no Estadu Unidu hasoru Repúblika Izlámika husi Iraun iha loron 28 Fevereiru 2026, no atake sira tuirmai husi Iraun hasoru nasaun oioin iha rejiaun,” Prezidente Filipina deklara iha serimónia abertura Simeira ASEAN ba da-48
Xefe Estadu Filipina ne’e dehan, dezenvolvimentu sira-ne’e perturba ona rota sira transporte marítima no aéreu nian, aumenta risku sira ba ró no aviaun komersiál no la’ós kombatente sira, no afeta fluxu enerjia no sasán esensiál sira.
“Kontra kontestu ida-ne’e, ita mai hamutuk, orientadu husi kompromisu kle’ur ona ASEAN nian ba dame no pozisaun koletiva sira ne’ebé Estadu-membru ASEAN ida-idak hato’o,” nia hateten.
Artigu definidu ne’e hapara kedan ostilidade sira, rezolusaun pasífika bá disputa sira, protesaun hosi ema sivíl no infraestrutura sivíl no restaurasaun seguru, laiha impedimentu no pasajen tránzitu kontínuu iha Estreitu Ormuz.
Nune’e, nia dehan ba ASEAN, dezafiu hirak ne’e sente kle’an hosi povu liuhusi kustu moris ne’ebé aas-liu, interrupsaun sira iha fornesimentu, ameasadu ba meiu subsisténsia sira, tensaun ekonómika no vulnerabilidade ne’ebé aumenta–tantu iha rai-inan sira no entre sidadaun sira iha Médiu Oriente.
“Ida-ne’e hanesan lembransa ida-ne’ebé maka’as katak, iha mundu ida-ne’ebé mak inserteza ba beibeik, hamutuk husu ba asaun koletivu no ida-ne’e nunka sai urjente liu tanba ne’e tenke kontinua tane aas prinsípiu sira husi Sentralidade no solidariedade ASEAN nian no buka kooperasaun prátika,” nia dehan.
Ho nune’e, nia hato’o agradeseimentu ba partisipante sira tanba hatán ba xamada ne’ebé subliña importánsia no urjénsia konvoka iha tempu ida-ne’e. Iha espíritu ida-ne’e mak nasaun membru sira halibur malu iha ohin atu buka rezultadu konkretu sira no harii dalan koletivu ida ho foku partikulár bá prioridade tolu ne’ebé urjente no interligadu.
Integra dame no hakotu tensaun jeopolítika iha médiu oriente ho prioridade tolu
Pontu dahuluk, tenke asegura seguransa no reziliénsia enerjétika rejionál. Iha tempu ne’ebé aumenta volatilidade, ASEAN tenke hametin koordenasaun no reforsa preparasaun, buka tuir medida koletiva prátika sira hodi salvaguarda fornesimentu enerjia ida ne’ebé estável no hadi’a interkonetividade, enkuantu avansa alternativa sira no fonte enerjia renovável sira bá proteje ekonomia sira husi xoke sira seluk no atu hatán bá dezafiu urjente hosi mudansa klimátika.
“Nune’e iha esforsu ida-ne’e, tenke aproveita inovasaun inklui inkluzivu no responsável aplikasaun sira husi Intelijénsia Artifisiál hodi hadi’a previzaun enerjia nian, hametin rede jestaun no fleksibilidade sistema, no apoia tranzisaun enerjia moos,” nia esplika.
Pontu daruak nian, tenke servisu hamutuk atu estabiliza seguransa ai-han. Interrupsaun sira iha komérsiu no transporte ne’ebé mai hosi taka Estreitu Ormuz nian afeta lalais folin aihan nian no fornesimentu, liuliu adubu sira no tuirmai ba bem-estar povu sira-nian.
“Signifika hotu-hotu iha kompromisu ho kna’ar atu asegura katak ASEAN nafatin responsivu hodi hametin no habelar komérsiu intraASEAN no harii kapasidade sira hodi salvaguarda no hametin sistema aihan sira iha rejiaun,” nia informa.
Tanba inovasaun dijitál bele ajuda antesipa falta sira, hadi’a produtividade agríkola no apoia foti desizaun ne’ebé responsivu nune’e povu sira iha situasaun vulnerável protejidu di’ak-liu.
Enkuantu pontu datolu nian, tenke tane aas sidadaun ASEAN nia seguransa. Iha momentu krize nia laran, ASEAN solidariedade tenke sukat ho abilidade atu atúa iha konsertu hodi salvaguarda povu sira iha ne’ebé de’it sira bele iha.
“Ida-ne’e signifika hametin sistema sira alerta antesipada nian, hasa’e koordenasaun konsulár, no asegura prestasaun asisténsia nian iha tempu ne’ebé loos liu-hosi uza ho prudente teknolojia foun sira, inklui esplora oinsá ferramenta sira ne’ebé ativadu ho IA bele avansa prioridade sira, ne’ebé maka metin iha julgamentu no direitu internasionál ema nian,” nia dehan.
Nune’e, nia dehan, ohin, halibur malu atu konfronta ho unidade no rezolve reperkusaun husi situasaun iha Médiu Oriente, no buka atu avansa kompromisu komún bá páz, estabilidade no prosperidade enkuantu asegura katak benefísiu sira hosi kooperasaun sei sente hosi ita-nia povu hotu-hotu.
Kona-ba ida-ne’e, Filipina nu’udár Prezidente, reafirma nia kompromisu maka’as atu dirije ASEAN liuhusi mudansa no tempu inserteza sira iha tema “Navegasaun Ita-nia Futuru, Hamutuk.”
“Tinan da-huluk implementasaun Vizaun Komunidade ASEAN nian 2045, fó hanoin katak rejiaun bele sai forte liu bainhira kontra dezafiu sira ne’ebé fahe, maski sira bele sai intimidante bá objetivu ne’ebé fahe,” nia deklara.
Bá ida-ne’e, Filipina rekoñese importánsia hosi kooperasaun marítima no haree ba oin, ba adosaun Deklarasaun Líder sira ASEAN nian kona-bá Kooperasaun Marítima, ne’ebé inklui proposta Filipina nian atu estabelese Sentru Marítimu ASEAN nian, ne’ebé sei sai hanesan plataforma importante ida bá kooperasaun marítima iha koordenasaun ho relevante sira ASEAN no mekanizmu sira ne’ebé lidera hosi ASEAN.
Iha okaziaun ne’e, nia mós aproveita hato’o parabéns ba Primeiru-Ministru Lê Minh Hu’ng kona-bá nia eleisaun nu’udár Primeiru-Ministru Repúblika Sosialista Vietname nian no ho laran-manas simu nia iha Simeira ASEAN.
Aeinde ne’e Prezidente ne’e mós hakarak hato’o parabéns bá Sonexay Siphandone kona-bá nia re-eleisaun nu’udár Primeiru-Ministru Repúblika Demokrátika Populár Laos nian. Ho espíritu hanesan, husik mós atu hato’o parabéns manas liu bá Anutin Charnvirakul kona-bá nia re-eleisaun nu’udár Primeiru-Ministru Reinu nian hosi Tailándia.
Enkuantu Xefe Estadu membru sira ne’ebé partisipa maka, Prezidente Repúblika Indonézia, Prabowo Subianto, Primeiru-Ministru (PM) Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão, Primeiru-Ministru Malázia, Dato Seri Anwar Ibrahim, Primeiru-Ministru Repúblika Sosialista Vietname, Le Minh Hung,
Liurai Brunei Darussalam, Sua Majestade Sultan Haji Hassanal Bolkiah Mu’izzaddin Waddaulah, Primeiru-Ministru Cambodia, Hun Manet, Primeiru-Ministru Singapura, Lawrence Wong, Primeiru-Ministru Laos, Sonexay Siphandone, no Primeiru-Ministru Tailandia, Anutin Charnvirakul.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




