DILI, 11 Maiu 2026 (TATOLI)-Komisaun D iha Parlamentu Nasionál, ne’ebé trata Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu, rekomenda ba Governu atu aselera dezenvolvimentu infraestrutura Suai Supply Base hodi garante rezerva kombustivel no responde ba situasaun emerjénsia iha futuru, tanba Timor-Leste kontinua depende ba importasaun mina.
“Rekomenda atu aselera dezenvolvimentu infraestrutura Suai Supply Base atu garante rezerva mina mínima tuir prátika internasionál hodi hatán ba situasaun emerjénsia”, deputadu Saul Salvador hateten bainhira halo leitura ba relatóriu Komisaun nian iha sesaun plenária Parlamentu Nasionál, ohin.
Komisaun mós husu Governu atu investe iha diversifikasaun enerjia liuhusi promove dezenvolvimentu enerjia alternativa hanesan solár, gás naturál no enerjia renovavel sira atu redús dependénsia ba petróleu iha tempu naruk.
Relatóriu ne’e hato’o depoizde halo audiénsia públika ho Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál (MPRM) ho entidade tutela sira foin lalais hodi diskute kona-ba situasaun rezerva no presu mina iha rai-laran, inklui impaktu globál husi funu iha Médiu Oriente.
Bazeia ba audiénsia ida-ne’e, komisaun konsidera katak Governu presiza implementa medida sira ne’e.
Saul Salvador dehan maski situasaun jeopolítika iha Médiu Oriente kontinua kria inserteza iha merkadu enerjia globál, Timor-Leste iha nivel preparasaun neʼebé razoavel atu asegura kontinuidade fornesimentu iha kurtu prazu.
“Rezerva mina iha rai-laran nafatin disponivel, no iha esforsu koordenadu entre MPRM, ANP, Timor Gap no operadór privadu hodi evita interrupsaun iha fornesimentu”, nia realsa.
Maski nune’e, relatóriu Komisaun subliña katak vulnerabilidade nafatin eziste tanba dependénsia ba importasaun no limitasaun infraestrutura, liuliu falta terminál mina no kapasidade armazenamentu ne’ebé adekuadu.
“Situasaun ne’e halo Timor-Leste sensivel ba xoke esternu, iha presu nune’e mós iha volume fornesimentu”, nia dehan.
Tuir relatóriu ne’e, aumentu presu mina sei iha nivel moderadu no merkadu kontinua responde ho normál no laiha sinal pániku iha sosiedade.
Komisaun mós husu Governu atu nafatin reforsa sistema monitorizasaun no transparénsia merkadu, liuhusi estabelese sistema monitorizasaun kontínua ne’ebé forte atu prevene espekulasaun presu no garante informasaun públika ne’ebé klaru hodi evita pániku iha sosiedade.
Relatóriu refere katak Timor-Leste daudaun sei hasoru limitasaun, liuliu falta terminál mina ne’ebé importante atu permite ró sira atraka no halo deskarga direta ba tanke armazenamentu. Aliende ne’e, fasilidade tanke armazenamentu mós sei limitadu, no operadór sira hanesan Pertamina no ETO mak iha kapasidade restrita iha área ne’e.
“Timor Gap atualmente seidauk iha papél diretu iha jestaun rezerva mina, partikularmente relasiona ho tanke armazenamentu, Maibé iha planu médiu no longu prazu, liuhusi konseitu Suai Supply Base, prevee ona konstrusaun tanke armazenamentu iha volume boot, no sei dezigna Timor Gap sai jestor prinsipál ba infraestrutura ne’e”, nia hateten.
Parlamentu Nasionál valoriza esforsu Governu no setór privadu, no enfatiza importánsia apoiu husi Parlamentu atu fortalese kapasidade resposta ba dezafiu globál no asegura seguransa enerjia nasionál iha kurtu, médiu no longu prazu.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




