iklan

HEADLINE, SAÚDE

OMS entrega tableta 12 ba MS atu apoiu servisu imunizasaun

OMS entrega tableta 12 ba MS atu apoiu servisu imunizasaun

Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste entrega tableta 12 ba Ministériu Saúde atu apoiu servisu imunizasaun no fó formasaun ba pesoál saúde sira hodi utiliza ba dijitalisaun sistema online. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

DILI, 11 Maiu 2026 (TATOLI)—Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste entrega tableta 12 ba Ministériu Saúde atu apoiu servisu imunizasaun no fó formasaun ba pesoál saúde sira hodi utiliza ba dijitalisaun sistema online.

“OMS hanesan tekniku ida-ne’ebé apoiu tableta hamutuk 12 ba pesoál imunizasaun sira atu foti dadus liuhusi sistema online ba labarik sira-ne’ebé simu ona vasinasaun sira,” Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten iha Servisu Saúde Munisípiu Dili (SSMD), ohin.

Nia afirma, Timor-Leste hahú uza ona sistema dijitál foun ba imunizasaun. Sistema ida-ne’e hanaran e-Tracker ba Imunizasaun. Sistema ne’e mak ferramenta online dahuluk Timor nian ba programa imunizasaun nasionál.

“Sistema ne’e halo ba pesoál saúde sira iha liña oin no ajuda sira rejista labarik ida-idak nia istória vasinasaun nian. Nia hatudu bainhira labarik ida falta doze ba vasina nian. Nia mós ajuda atu evita fó vasina ne’ebé hanesan dala rua. No nia mós bele kria relatóriu sira automatikamente no ajuda pesoál saúde sira halo akompañamentu ba labarik sira ho lalais liu,” nia dehan.

Sistema e-Tracker ida-ne’e bele funsiona offline. Tan ne’e halo nia ajuda tebes ba postu saúde sira-ne’ebé iha área remota ka ho sira-ne’ebé iha asesu limitadu ba internet.

OMS nafatin iha kompromisu tomak atu apoia Ministériu Saúde iha viajen transformasaun dijitál ida-ne’e, hodi ajuda harii sistema saúde ida ne’ebé orienta liu ba dadus no ekuitativu ba povu Timor-Leste.

Iha fatin hanesan, Diretora Jeral Kuidadu Saúde Primaria, Elisabeth Leto-Mau, hateten atividade ohin loron hetan apoiu husi OMS ba iha programa imunizasaun nian.

“Atividade ohin loron né’e ita hetan apoiu husi Organizasaun Mundial Saúde, ba iha programa imunizasaun ne’ebé ita iha treinamentu durante loron lima ne’ebe fahe mós tableta hamutuk 12  ba pesoal saúde sira atu hahú ona dijitalizasaun ba sistema online,” Elisabeth Leto-Mau, esplika.

Nia dehan, husi treinamentu ne’e atu ajuda pesoál sira atu utiliza sistema online, tanba durante ne’e utiliza sistema manuál, maibé  depois treinamentu ida-ne’e hotu programasaun imunizasaun mos atu hahú ona dijitalizasaun sistema online, maibe pilotu uluk lai iha Dili liuliu iha Sentru Saúde Komoro nomós ba Postu ualu (8) ne’ebe mak tutela iha Sentru Saúde Komoro.

“Tableta ohin 12 ne’e Ita fahe ba postu saúde ualu ne’ebé tutela Sentru Saúde Komoro Ida no mós ba iha klinika privadu tolu ne’ebe mak iha. Tanba klinika privadu sira bainhira atende programa imunizasaun nian sira tenke relata mós relatoriu sira-nian, tenke mai iha Minisériu Saúde tanba ne’e mak sira fó mós klinik BairuPpite, maternidade Fatumeta no  Ordem de Malta,” nia dehan.

Nia relata, klinika privada mós bele uza dijitalizasaun ba iha programa imunizasaun, relatóriu atendimentu dadus individuál ne’ebé mak sira atende iha sira-nia fatin no mós ba Postu Saúde ualu ne’e rasik.

“Pilotu Ida-ne’e ba uluk Dili liu-liu ba iha Sentru Saúde Komoro, depois ita haree took bainhira la’o di’ak fornese dadus sira-ne’e diak. Entaun, ita mós bele fó hanoin fali atu oinsá espande mós ba iha sentru saúde sira seluk. Agora ne’e, Sentru Saúde iha Dili laran mós foin Komoro mak ita hahú uluk,” nia hateten.

Nia afirma, husi treinamentu ne’e formadór sira husi  OMS rasik ba pesoál sira iha programa imunizasaun ba iha postu saúde ualu no mós Sentru Saúde Komoro.

“Treinamentu ne’e hahú ohin, depois to’o loron lima, banhira hotu ona sira bele hahú ona servisu ida-ne’e, tanba pesoal hamutuk 40 mak tuir treinamentu ba loron lima ne’e,” nia dehan.

Diretór Servisu Saúde Munisípiu Dili, Mateus Pinto, hateten pasu importante ida oinsá mak  bele moderniza iha relativu sira karik ba oin la’ós de’it imunizasaun iha mós programa seluk mós.

“Ita bele mai halo atu oinsá ita bele minimiza dadus ne’ebe dubru, dadus ne’ebé ladun relevante, entaun ha’u hanoin ida-ne’e importante. Ohin, ha’u alerta ba iha klínika privadu sira tanba dalaruma klínika privadu sira hatama dadus dal ruma laiha, entaun alerta oinsá atu sira simu ona tableta sira kuidadu di’ak atu oinsá mak dadus sira liuliu tenke hatama ba iha Ministériu Saúde,” nia esplika.

Nia dehan, husi tableta ne’e oinsá dadus ne’e bele relata hotu atu ita bele haree katak imunizasaun ne’e ita kobre to’o iha ne’ebé. Labarik sira hira mak hetan ona imunizasaun no labarik hira mak seidauk, ida-ne’e importante ita bele kompleta dadus sira liuliu iha sentru saúde sira nomós klínika privadu sira.

“Ita hahu uluk iha Komoro ita hatene katak Dom Aleixo populasaun ne’ebe barak, iha Munisípiu Dili ha’u bele dehan mais iha Timor laran. Entaun, ita hahú banhira iha ne’eba lakonsege ita alastra ba iha Munisípiu Dili tomak, la’ós Dili de’it hanesan ohin ko’alia oinsá atu ba Timor laran tomak, bele aban bainrua ko’alia dadus ne’e. Dadus ne’e hanesan karik bele mai ho liña ida de’it, se lae balun dijitál balun mai ho ida hakerek liman bele lahan malu. Ita ulun moras tanba ne’e la’ós Dili de’it, ba oin bele espalla tan ba Timor laran bele kobre hotu,” nia dehan.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!