DÍLI, 26 Maiu 2026 (TATOLI) – Embaixadór Adão Soares Barbosa realiza enkontru ho Vise-Governadór Banco Central de Timor-Leste (BCTL-Portugés), Rafael Borges hodi diskute kona-ba papel banku komersiál sira iha jestaun fundu klimátiku no oportunidade Timor-Leste atu asesu ba fundu klimátiku internasionál.
Iha enkontru ne’e, Embaixadór Adão esplika katak banku sira bele sai mekanizmu importante hodi fasilita Timor-Leste asesu ba fundu klimátiku husi rai li’ur, liuliu fundu sira ne’ebé fó apoiu ba mitigasaun no adaptasaun ba alterasaun klimátika.
Nia refere liuliu ba Green Climate Fund (GCF), Fundu Adaptasaun, Fundu ba Lakon no Estragus (Loss and Damage Fund), no mós Fundu Ambiente Global, ne’ebé estabelese iha mekanizmu finanseiru Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Alterasaun Klimátika (UNFCCC).
Tuir embaixadór Adão, atualmente Timor-Leste seidauk bele asesu direitamente ba fundu sira-ne’e tanba limitasaun iha área risku fidusiáriu. Tanba ne’e, durante ne’e Timor-Leste asesu ba apoiu finanseiru sira ne’e liuhosi ajénsia akreditada internasionál hanesan UNDP, UNEP, Banco Asiatiku ba Dezenvolvimentu (ADB) no parseiru seluk.
Embaixadór Adão hateten katak banku sira iha ona kapasidade iha jestaun risku fidusiáriu. Tanba ne’e, nia sujere katak banku nasionál no banku komersiál sira iha Timor-Leste bele prepara an atu aplika ba akreditasaun hamutuk ho fundu klimátiku internasionál sira, inklui Green Climate Fund, hodi ajuda Governu asesu direitamente ba fundu sira hosi UNFCCC.
Nia hateten mós katak apoiu finanseiru balun hosi parseiru internasionál sira haruka ona mai Timor-Leste liuhosi BCTL atu suporta Timor-Leste nia lideransa hanesan Prezidénsia ba grupu País Menus Dezenvolvidu sira (LDCs).
Iha oportunidade ne’e, Embaixadór Adão mós propoin atu BCTL no Banco Nacional de Comércio de Timor-Leste (BNCTL) halo diskusaun hamutuk hodi haree possibilidade atu aselera prosesu akreditasaun BNCTL nian, atu bele sai entidade nasional akreditada ida ne’ebé fasilita asesu diretu Timor-Leste ba fundu klimátiku internasionál sira.
Vise-Governadór BCTL agradese ba proposta no partilla ninia interese atu integra fundu klimátiku iha planu estratéjiku instituisaun nian, atu bele mobiliza rekursu finanseiru hodi hasa’e reziliénsia klimátika iha Timor-Leste.
Borges hateten mós katak BCTL prontu atu kontinua halo diskusaun ho BNCTL no parte relevante sira seluk hodi analiza rekizitu no prosedimentu nesesáriu atu hetan estatutu hanesan ajénsia akreditada ba fundu klimátiku internasionál.
Enkontru ne’e konsidera hanesan pasu importante ida iha esforsu Timor-Leste nian atu haforsa asesu ba mekanizmu finanseiru globál sira no aumenta kapasidade nasional atu responde ba impaktu alterasaun klimátika.
Jornalista: Camilio de Sousa
Editór: Filomeno Martins




