DILI, 02 dezembru 2022 (TATOLI)—Reprezentante Embaixada Austrália iha Timor-Leste, Bryce Hutchesson, hateten Governu Austrália kompromete apoiu Ema ho Defisiénsia luta ba sira-nia poténsia no direitu tomak iha Timor-Leste.
“Austrália kompromete atu apoiu ema ho defisiénsia sira, liu-liu sira-nia poténsia no direitu tomak. Ami koko atu apoiu iha dalan oioin, inklui ami fó fundu ba organizasaun sira hanesan Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) no Asosiasaun Futsál Timor-Leste (AFTL) atu hala’o advokásia no envolvimentu ho Governu no parseiru dezenvolvimentu sira no fó lian ida ba ema ho defisiénsia sira, liuhosi Parseiru Dezenvolvimentu. Ami haksolok tebes atu fó ona asisténsia ba Ministériu Soliedariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), liuhosi asesória nasionál hamutuk apoiu ona ba elaborasaun planu asaun nasionál ba ema ho defisiénsia,” Bryce Hutchesson hateten iha ninia diskursu iha ámbitu sensibilizasaun no Konsulta Saúde Públika ba ema ho defisiénsia, iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Píte, sesta ne’e.
Governu Austrália enkoraja parseiru sira atu bele servisu ho ONG lokál sira iha Timor-Leste no organizasaun ema ho defisiénsia nomós fó apoiu ba setór dezenvolvimentu hotu iha Timor-Leste.
“Ami mós enkoraja parseiru dezenvolvimentu hotu atu sira serbisu hamutuk ho organizasaun lokál inklui organizasaun ema ho defisiénsia sira. Ami mós koko atu aliña inkuluzaun defisiénsia no komponente JETC ho ami-nia parseiru implementadór sira sai nu’udar asuntu transversál no main streeaming hodi aliña iha programa dezenvolviemntu sira hotu hanesan saúde, edukasaun, estrada rurál, bee moos, agrikultura, bolsa estudu, infraestrutura no seluk tan,” nia hateten.
Reprezentante embaisada ne’e mós louva tebes eforsu ema ho defisiénsia sira-ne’ebé nafatin tenta luta ba sira-nia direitu maske ho limitasaun oioin.
“Ha’u hatene ita-boot sira hotu organizasaun ema ho defisiénsia serbisu makaas hodi apoiu Governu no dezenvolvimentu parseiru, hanesan Austrália hodi aliña asuntu defisiénsia iha sira-nia planu anuál no orsamentu. Ha’u gava ita-boot kona-ba ida-ne’e, parabéns,” nia dehan.
Entretantu nia mós sente kontente tanba bele hola parte hodi selebra loron mundiál ema ho defisiénsia, nune’e nia hakarak fó parabéns ba ema hotu-hotu ne’ebé organiza eventu ida-ne’, tanba konsiensializa loron mundiál ba ema ho defisiénsia importante tebes bazea ba konvensaun nasaun unida (UN) nian.
“Loron mundiál ba defisiénsia importante tebes, tanba hanesan nasaun unidas (UN) dehan inkluzaun defisiénsia nu’udar kondisaun esensiál ida atu defende direitu umanu, dezenvolvimentu sustentavél, pás no seguransa. Ida ne’e mós sentrál ba promesa hosi Ajenda Dezenvolvimentu Sustentavél Timor-Leste tinan 2023 nian atu laiha ema ida mak husik hela iha kotuk,” nia informa.
Nia fiar, hosi eventu ida-ne’e bele halo advokásia oinsá apoiu planu asaun anuál ema ho defisiénsia nian klaru la’ós iha de’it asuntu justisa nian maibé iha setór hotu.
“Komprimisu atu realiza direitu ema ho difisiénsia sira-nian la’os de’it asuntu justisa nian, maibé nu’udar investimentu ida iha futuru komun ida. Ha’u fiar katak liuhosi eventu ida-ne’e bele halo advokásia ba inkluzaun defisiénsia hodi reforsa liután apoiu ba implementasaun planu asaun nasionál ba ema ho defisiénsia no konvensaun ba direitu ema ho defisiénsia ne’ebé hanesan tinan dauluk ba Governu atu implementa,” nia dehan.
Jornalista : Nelia Fernandes
Editór : Cancio Ximenes





