iklan

NASIONÁL, EDUKASAUN, DILI, HEADLINE

Transformasaun ba potensialidade jerasaun foun bele haforsa dezenvolvimentu iha TL

Transformasaun ba potensialidade jerasaun foun bele haforsa dezenvolvimentu iha TL

Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos. Imajen Tatoli/Antonio Daciparu.

DILI, 23 fevereiru 2023 (TATOLI)–Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), Longuinbos dos Santos, husu ba entidade hotu iha nasaun ne’e atu iha konxiénsia hodi buka halo transformasaun ba potensialidade jerasaun foun sira-nian, atu nune’e sira bele iha kbiit hodi haforsa dezenvolvimentu iha nasaun Timor-Leste.

Notísia Relevante: Reitór ICS husu graduadu 256 hatudu profisionalidade salva ema nia moris

“Ita tenke iha konxiénsia katak atu ita transforma ita-nia foinsa’e sira-nia potensialidade hodi haforsa liután dezenvolvimentu Timor-Leste. Ita presiza nafatin investe iha kualidade, relevánsia no empregabilidade ba kursu sira-ne’ebé atu fó ba ita-nia joven sira, hosi Instituisaun Ensinu Superiór públika no privada sira,” Ministru Longuinos hateten iha diskursu ne’ebé hato’o iha serimónia graduasaun Insgtitutu Siénsia de Saude (ICS) nian ba dala lima ne’ebé realiza iha Sentru Konvensaun Dili (CCD), kinta ne’e.

Kestaun ida-ne’ebé relevante, nia dehan, iha TL inklui iha Instituisaun Ensinu Superiór públika no privada sira presiza konsidera mak dezenvolvimentu ba kursu politékniku ka profisionalizante sira no oferta formativa ba ensinu superiór iha Timor-Leste 95% hosi kursu baxarelatu no lisensiatura.

Kursu nível politékniku ne’ebé eziste kursu orientandu ne’ebé fó prioridade liu ba insersaun iha merkadu-traballu ne’e uitoan liu tanba TL iha de’it instituisaun ensinu politékniku ida mak Institutu Politékniku Betanu (IPB).

Ne’e signifika katak ensinu ne’ebé mensiona iha instituisaun sira ensinu superiór nian ne’e, maioria haree liu ba situasaun, jenériku, abstratu no bazea ba transmisaun konteúdu no la´ós ba akizisaun kompeténsia hosi parte estudante sira-nian.

“Tanba preokupasaun ida-ne’e ho objetivu atu hadi’a artikulasaun entre edukasaun no dezenvolvimentu. Ita estabelese ona iha Polítika Nasionál ba Ensinu Superiór, medida lubuk ida- ne’ebé ho objetivu atu fó konteúdu profisionalizante no vokasionál hodi transforma ensinu superiór. Iha kontestu ida-ne’e, ita mós aprova ona, iha tinan ne’e, Dekretu-Lei kona-ba kuríkulu nasionál. Diploma legál ida-ne’ebé estabelese estrutura ba formasaun ensinu superiór, ne’ebé bazea ka orientadu ba kompeténsia sira,” nia hateten.

Maiór parte hosi país sira-ne’ebé dezenvolvidu ona iha Europa, Estadus Unidus no Ázia, país sira-ne’e aposta no tau duni interese bo’ot ba kursu sira iha área politéknika tanba kursu sira-ne’e ho karáter prátiku liu no orientadu atu hatán ba nesesidade merkadu traballu nian.

Implementasaun kursu politékniku iha área prioritáriu sira, atu país TL bele iha efeitu pozitivu, ne’ebé haree liu ba empregabilidade no reforsu kolaborasaun entre mundu akadémiku no ajente ekonómiku.

Kestaun ne’e urjente tebes, nia hateten, tanba lakle’ur tan Timor-Leste sei adere ba ASEAN entaun pzresiza prepara foinsa’e sira-nia kapasidade ho kompeténsia nesesária, atu iha futuru joven sira bele kompete ho joven hosi país sira-ne’ebé avansadu tebes liu-liu iha dezenvolvimentu edukativu, ekonómiku no teknolójiku.

“Ohin, sei sai hanesan loron ikusliu mai ha’u partisipa iha serimónia graduasaun ne’e tuir ámbitu mandatu VIII Governu Konstitusionál, tamba 2023 sei sai tinan ba eleisaun lejizlativa. Tan ne’e mak ha’u hakarak agradese ba komunidade akadémika Institutu Siénsias Saúde nian, espesiál liu ba Magnífiku Reitór, ba apoiu no kolaborasaun durante períodu hosi ha’u-nia mandatu,” nia dehan.

VIII Governu Konstitusionál mak harii Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, ne’ebé primeira vés haketak-an tiha hosi Ministériu Edukasaun, hodi fó atensaun espesiál liubá Instituisaun sira Ensinu Superiór nian, ne’ebé sai nu’udar Ministériu foun ida.

Maske duarnte ne’e enfrenta hela konstranjimentu oioin, hanesan pandemia COVID-19, instabilidade polítika ne’ebé halo Orsamentu Jerál Estadu 2020 la pasa, dezastre naturál ne’ebé afeta ona país ne’e iha tinan-2020 no 2021.

Foin lalais ne’e, mosu tan konflitu armadu entre Rúsia no Ukránia, halo Governu ne’e konsege implementa medida oioin iha área ensinu superiór, ne’ebé nu’udar baze importante hodi melloria kualifikasaun ba rekursu umanu.

Iha nível reforsu liña koordenasaun entre Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura no Instituisaun sira Ensinu Superiór, konsege kria ona Konsellu ba Reitór sira, hanesan Fórum ida ba diálogu no Konsulta Ministru nian.

“Iha nível infraestrutura, ha’u salienta tan kona-ba kriasaun Projetu Universidade Aileu, ne’ebé iha ona Estudu Viabilidade no Dezeñu Enjeñaria Detallada konkluídu no inísiu primeira faze konstrusaun ba edifísiu foun sira Institutu Politékniku Betano nian.

Iha nível Bolsa Estudu sira, atribui ona 1.873 Bolsa Estudu Hakbiit ne’ebé fó ba estudante  maihosi família karensiada (Kbiit-Laek), 1.000 Bolsa Parsiál iha rai-laran, ne’ebé fó ba estudante iha Instituisaun Ensinu Superior privadu sira, 47 Bolsa Estudu ba dosente sira hosi Instituisaun Ensinu Superiór privada sira no mós Bolsa Méritu hamutuk 30 hodi estuda iha país CPLP.

“Ho objetivu atu promove maiór ligasaun entre Instituisaun sira Ensinu Superiór no merkadu traballu, ami implementa ona Programa Estájiu Profisionál ba Mellores Graduadus hosi Instituisaun Ensinu Superiór públiku no privadu sira, ho benefisiáriu hamutuk ema na’in-437 no sei kontinua iha tinan oin mai,” nia hateten.

Atu asegura maiór kualidade iha ensinu superiór, Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura aprova tiha ona medida sira mak hanesan Liña Kréditu “Ensinu Superiór Kualidade+ ba Instituisaun Ensinu Superiór Privadu sira, Polítika Ensinu Superiór iha Konsellu Ministru, liuhosi Rezolusaun Governu Nú. 1/2022, 26 janeiru, Rejime jurídiku ba Kurríkulu Padraun Nasionál Ensinu Superiór liuhosi Dekretu-Lei Nú. 3/2022, 12 janeiru.

Iha ámbitu kona-ba medida apoiu sosioekonómiku ne’ebé relasiona ho pandemia COVID-19, MESSK fó ona apoiu balun mak apoiu asesu internet ba estabelesimentu ensinu superiór privadu, inklui ligasaun Liña Internet ba Instituisaun Ensinu Superior privadu sira hamutuk 16 iha kampus sentrál no klase paralelu ne’ebé hetan akreditasaun.

Apoiu pagamentu Propina ba semestre rua iha tinan-2021, liu-liu estudante hotu iha Instituisaun Ensinu Superiór públiku no privadu sira hamutuk 18, fó apoiu halo distribuisaun foos hamutuk ho MSSI ba estudante sira Ensinu Superiór ne’ebé hela iha kost, halo distribuisaun materiál prevensaun COVID-19 ba Instituisaun Ensinu Superiór públiku no privadu sira, liu-liu Mmskara no Hand Sanitizer.

“Ita iha konxiénsia katak servisu sira-ne’ebé hala’o ona la’ós perfeitu no ita hatene katak, sei falta servisu barak atu asegura melloria efetiva iha kualidade ensinu superiór. Hanesan afirma Jenerál Taur Matan Ruak, atuál Primeiru-Ministru, katak “com pouco, temos de fazer muito e mesmo que seja devagar, precisa de ter continuidade ka with less, we must do more and even slowly, but sure,” nia hateten.

Ida-ne’e signifika katak labele halo buat hotu dala ida de’it ka ho forma ida lailais, maibé halo faze pur faze hodi harii futuru nasaun nian no presiza asegura ninia kontinuidade servisu hodi hakat ba oin nafatin, maske neineik maibé garante ninia finalidade no susesu.

“Nune’e, ha’u fiar katak ho servisu ne’ebé ita halo ona, ita hahú hatuur ona baze atu hadi’ak sistema no asegura futuru ida di’iakliu ba jerasaun foun. Ha’u hakarak hato’o dala ida tan parabéns ba estudante sira-ne’ebé ohin gradua. Hein katak imi hotu sei hetan susesu nafatin iha imi-nia vida pesoál no mós vida profisionál. Maske imi hotu sei ba hasoru dezafiu no konstranjimentu oioin, imi tenke aten-barani nafatin atu luta no esforsu-an atu konkretiza imi-nia ambisaun no atinji imi-nia objetivu sira. Liuliu, mak imi tenke hatudu iha realidade imi-nia moris loro-loron nian, sa’ida mak imi aperende tiha ona durante tinan barak iha imi-nia formasaun.

Ne’e duni molok atu taka ha’u hakarak mós fó parabéns ba estudante finalista sira, ne’ebé ohin simu graduasaun nomós ba sira-nia família ne’ebé mak marka prezensa iha serimónia ida-ne’e,” nia dehan.

Graduasaun nu’udar momentu importante ba instituisaun ensinu superiór ida-nian, ida-ne’e signifika katak instiuisaun ida-ne’e hatene ona tau kondisaun iha tinan haat nia laran, ninia estudante sira bele gradua.

Bainhira ha’u partisipa iha serimónia graduasaun ida, ha’u sente konvensidu katak juventude maka rikeza boot Timor-Leste nian, ida-ne’e sai notísia di’ak ne’e mai hosi estudu demográfiku ne’ebé koñesidu tebes, hatudu katak maioria hosi ita-nia populasaun mak foinsa’e sira.

Maske maiória hosi populasaun mak joven, sira hanesan rikeza potensiál de’it no ida-ne’e  signifika katak sira reprezenta de’it oportunidade ida no la’ós garantia ba rikeza nomós futuru prósperu.

Jornalista : Tomé Amado

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!