iklan

INTERNASIONÁL, HEADLINE

Negosiasaun Fronteira Marítima iha Singapura lori rezultadu signifikativu ba Timor-Leste no Indonézia

Negosiasaun Fronteira Marítima iha Singapura lori rezultadu signifikativu ba Timor-Leste no Indonézia

Negosiasaun Fronteira Marítima iha Singapura lori rezultadu signifikativu ba Timor-Leste no Indonézia. Foto/GPM

DILI, 02 Maiu 2026 (TATOLI)-Negosiasaun ba Delimitasaun Fronteira Marítima entre Timor-Leste no Indonézia iha ronda datoluk nian, durante loron tolu, entre 27 no 29 Abríl, iha Singapura, marka progresu ne’ebé signifikativu.

Tuir komunikadu Governu ne’ebé Tatoli asesu, ohin, negosiasaun ronda datoluk iha Singapura ne’e hanesan kontinuasaun husi enkontru primeira ronda ne’ebé hala’o iha Dili, iha Agostu 2025, no segunda ronda ne’ebé hala’o iha Jogjakarta, Indonézia, iha Dezembru 2025.

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé akompaña direta ekipa negosiasaun Timór ne’e konsidera iha susesu boot, tanba parte rua loke-an, rona malu no konsege iha entendimentu ida hodi la’o tuir de’it Lei Direitu Internasionál Tasi nian.

“Bele dehan katak diskusaun loron tolu iha Singapura susesu tebetebes. Kontente tebes hodi agradese ba Xefe Delegasaun Indonézia nian, Laurentius Amrih Jinangkung, S.H., LL.M, atuál Embaixadór Repúblika Indonézia nian iha HAIA (Den Haag), ne‘ebé open mind di’ak tebetebes. Nia última véz ona fó tiha ona bá nia substitutu, sira hotu ekipa foin daudaun ne’e loke an tebetebes iha hanoin. Agradese ba sira no sira mós kontente. Tanba ne’e, rezultadu loron tolu nian pozitivu”, Xanana hateten liuhusi nota imprensa.

Xefe Governu haktuir katak Xefe Delegasaun Indonézia nian ne’ebé depoizde negosiasaun ronda daruak iha Jogjakarta, bá tiha asume kargu hanesan Embaixadór Indonézia iha Den Haag no sira hotu konkorda katak, nia tenke mai fali hodi kontinua hanesan xefe delegasaun bá ronda datoluk nian iha Singapura.

Iha tiha Singapura mak nia fó responsabilidade ba xefe delegasaun foun ne’ebé substitui nia fatin. Xefe delegasaun ne’e mós nakloke tebtebes, la’ós defende Indonézia, maibé defende oinsá maka iha negosiasaun ne’ebé difísil, la’ós fásil atu parte rua bele hetan hanoin komún ida atu alkansa rezultadu di’ak báarai rua ne’e.

“Ha‘u agradese tebetebes. Ho ekipa tomak husi Gabinete Fronteira Terrestre no ‘Marítima, advogadu sira, hotu-hotu apresi ninia open mind ne’ebé di’ak tebes, nune’e iha Singapura konsege hatudu progresu di’ak”, Xanana afirma.

Primeiru-Ministru konsidera difikuldade sira la’ós dehan atu bá marka ida-ne’e no marka ida ne’ebá ka tuir ida-ne’e. Tuir Lei Direitu Internasionál Tasi nian, Timor-Leste mós bele reklama direitu ne‘ebé bele haree hamutuk no Indonézia mós tuir Direitu Internasionál bá Tasi.

Husi rezultadu negosiasaun ronda datoluk ne’e hothotu konkorda katak, fulan-Agostu tinan 2026 ne‘e avansa ba ronda dahaat negosiasaun nian ne’ebé desididu atu hala‘o iha Bali-Indonézia.

“Klaru katak, kada ronda negosiasaun ita nunka temi katak atu diskute hotu dala ida. Ita dehan ida-ne’e, ida-ne’e ho ida-ne’e. Maibé bá Bali ita temi karik Oekusi de’it iha problema rua. Ida maka Fronteira Marítima no ida seluk Fronteira Terrestre kona-ba Naktuka ne’ebé seidauk hotu”, Xanana Gusmão informa.

Lembra katak, iha Janeiru 2024, Xanana Gusmão bá Indonézia hasoru-malu ho Prezidente Joko Widodo no deside la asina akordu kona-ba fronteira terrestre, maibé depois haruka beibeik karta bá Jokowi ho konteúdu katak atu rezolve asuntu Fronteira Terrestre tenke tuir de’it akordu ne’ebé estabelese ona husi Portugál no Olanda iha tinan 1904.

Iha 20 Outubru 2024, bainhira Prabowo Subianto simu pose nu’udár Prezidente Repúblika Indonézia, no Xanana Gusmão hasoru malu ho nia, akompaña husi Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Indonézia, Sugiono, hodi hato’o dezeja servisu di’ak bá nasaun Indonézia. Iha oportunidade ne’e Xanana Gusmão repete katak assuntu Fronteira Terrestre kona-ba Oekusi tenke tuir akordu ne’ebé estabelese husi Portugál ho Olanda.

“Durante ne’e, ita husu bainhira mak realiza. Nune’e, iha tinan kotuk sira responde hodi hahú uluk ba negosiasaun iha Fronteira Marítima”, Xanana Gusmão esplika.

Tanba ne’e, iha fulan-Agostu tinan ne’e, iha ronda dahaat ekipa Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítima hamutuk ho delegasaun Indonézia nian buka oinsá bele prepara ho ambisaun kontinua negosiasaun.

“Ita iha ambisaun atu hala’o lalais tiha, maibé negosiasaun hanesan ne’e nunka fásil. Ho Austrália ne’ebé sempre lakohi, lakohi, lakohi to’o ita-nia ekipa hetan tiha akordu ida ho konsiliasaun obrigatóriua. Ita haree iha Austrália nia leten ne’e laiha illa, ita haree mós iha Timór nia okos laiha illa, sei hodi tinan ida ho balun, satán ita haree de’it ita-nia ho illa lubuk ida. Ho ida-ne’e maka la’ós sai problema, maibé hanesan lori tempu atu diskute didi’ak, nune’e idaidak defende ninia direitu tuir Lei Internasionál”, Primeiru-Ministru rekoñese.

Nune’e mós Xefe Delegasaun Indonézia, Laurentius Amrih Jinangkung, atuál Embaixadór Repúblika Indonézia nian ba Olanda, agradese bá Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, ne’ebé akompaña tebetebes hodi motiva no fó inspirasaun ba ekipa rua bele avansa to’o ronda datoluk prosesu negosiasaun Fronteira Tasi rai rua nian ho susesu.

Nia espresa sinsera gratidaun ba diskusaun ne’ebé kualidade tebes hahú husi ronda dahuluk to’o datoluk ne’e.

Nia mós konsidera prezensa Xanana nian hodi akompaña diskusaun ida-ne’e motiva no fó esperansa ba ekipa atu iha korajen no fiar hodi aselera negosiasaun ida-ne’e.

Delegasaun Timor-Leste nian lidera husi Diretora-Ezekutiva Gabinete Fronteira Marítima no Terrestre, Elizabeth Exposto, akompaña husi Embaixadór Timor-Leste bá Indonézia, Roberto Soares.

Notísia relevante: Negosiasaun fronteira marítima, TL otimista avansa ho espíritu amizade-kooperasaun

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!